Njuike sisdollui
Fagartikkel

Jietnabárut

Leat go jurdilan mii jietna lea? Soaittát dovdan čielggis ahte sparaida go biila mas lea hirbmat jietnarusttet vuojaša meattá, dahje soaittát vásihan dan konsearttas?

Leat go jurdilan mii jietna lea?

Don sáhtát jiena vásihit dego sparanassan čielggis dan dihte go jietna boahtá das go áimmus rievddada deatta. Áimmus leat molekylat mat lihkadit friddja nubbi nuppi ektui. Go beaškkihahttet man nu, de deattát oktii áibmomolekylaid nu ahte deatta lassana. De leavvá dat oktiideaddin áimmu čađa nu ahte earát sáhttet dan registreret guhkkin eret.

Jietna lea deattabárut

Jietna lea partihkkaliid lihkastat, ja dát lihkastagat levvet dego bárrun seamma ládje go eará bárut ge. Mo jietnabárut láhttejit iešguđet birrasiin lea ávkkálaš máhttu go áiggut hupmámá ja musihka nu bures go vejolaš bájuhit muhtin lanjas, dahje filmmas ja jietnabuktagis.

Bárrofenomenat artihkkalis sáhtát lohkat eambbo báruid iešvuođaid birra.

Báktegájanas - bárut reflekterejuvvojit

Báktegájanasa, dahje skája, oažžut mii go jietna reflekterejuvvo ruovttoluotta livttes duolbadasas. Dalle gullat jiena fas, dušše ii nu jitnosit, nu mo dalle go čuorvut bávttii guvlui. Reflekterejuvvon jietnabáruid maid geavahit ráhkadit gova medisiinnalaš ultrajiena iskkosiin ja dárkkistit áhcaheami joatkkaid. Skádjaseasan ja sonara geavahit reflekterejuvvon báruid ráhkadit govaid spierruin dahje kártet mearrabotni. Dát lea seamma teknihkka go dat mainna girdisáhpánat ja fállát gávnnahit gos sálaš lea.

Bárut sodjet

Mii diehtit ahte bárut sodjet govkkiin, ja ravddaid birra. Dát gusto maiddái jietnabáruide. Dát dagaha ahte sáhtát gullat mii nuppi lanjas daddjo go uksa lea rabas.

Báruid hálti rievdá jus leavvama leaktu rievdá. Dán gohčodit doadjimin. Mii registreret maiddái jietnabáruid doadjima. Áimmus lea jietnabáruid leaktu su. 330 m/s. Dát leaktu stuorru temperatuvrrain, nu ahte leat iešguđet leavttut áimmu iešguđet gerddiin. Leat go smiehttan manne jietna guoddá nu bures jávrri badjel? Dat lea doadjimin dahkat.

Resonánsa boahtá bajálastimis - báruid submen

Okta eará báruid iešvuođain man mii čielgasit registreret jietnabáruid dáfus, lea go báruid mohkit submejuvvojit dahje bajálastet. Guokte juste ovttalágan báru mat deaivvadit, ožžot duppál nu stuora mohki, ja guokte báru main lea vuostelas mohkki, jáddadit nubbi nuppi.

Dát lea resonánssa, dahje čuožžu báruid, vuođđun. Jus galgá oažžut čuožžu báruid fertejit guokte seammalágan báru deaivvadit vugiin mii addá dássedis minstara. Dat mearkkaša ahte bárru deaivá seamma báru mii reflekterejuvvon. Dalle gullat ráinnas šuoŋa.

Resonánsa musihkkačuojanasain

Mis sáhttet leat čuožžu bárut sihke njulges linnjá mielde ja bajildusain nu mo rumbonáhkis dahje fidjolkássa siste. Go lea sáhka čuožžu báruid birra diekkár bajildusain, de mii gohčodit dan resonánsan. Resonánsa čuožžila go kássa dahje pláhta hápmi dahká ahte šaddet máŋgga lágaš čuožžu bárut. Dát gievruda jiena ja addá čuojanassii sierralágan šuoŋa.

Guoskevaš sisdoallu

Fágaávdnasat
Bárrofenomenat

Bárus lea ráfehuhttin mii leavvá, ii fal materiála. Dán siiddus beasat oaidnit eambbo erenoamáš iešvuođaid mat báruin leat.

Dán lea/leat čállán Astrid Johansen ja Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 2020-10-01