Charles Darwin - Naturfag (SF) - NDLA

Njuike sisdollui
Fagartikkel

Charles Darwin

Charles Darwin lea dieđaolmmái evolušuvdnateoriija duohken, mii dagahii paradigmamolsuma ipmardusás šlájaid álggu birra. Lea stuora lávki girku oahpas dan birra mo Ipmil sivdnidii eatnama ja buot mii eallá, gitta evolušuvdnateorijii mii muitala mo buot šlájat leat vuolgán oktasaš máttus.

Šlájaid álgu

Charles Darwin válddahii ovdánanoahpa girjjis Šlájaid álgu, mii almmuhuvvui jagis 1859. Dás čilge son mo eallin ja šlájat leat ovdánan lunddolaš válljema bokte. Dan dihte go lea variašuvdna genain ovtta šlája siskkobealde, de muhtimat vuogáiduvvet álkibut birrasa rievdamiiidda go earát.

Caggan ja garra vuosttaldeapmi

Evolušuvdnateoriija lea dál dohkkehuvvon čilgehus dan birra mo eallin eatnamis lea ovdánan. Muhto go Charles Darwin álggos buvttii dan ovdan jagis 1859, de šattai stuibmi ja ollusat reagerejedje garrasit, erenoamážit girkus. Buohkat ledje oahppan ahte Ipmil sivdnidii eatnama, luonddu, elliid ja olbmuid. Charles Darwina čilgehus manai bustávalaš sivdnideami muitalusa vuostá. Lei erenoamážit jurdda ahte ábegáhtut ja olbmot ledje sogalaččat mii hárbmadii. Teoriijaid dihte ollusat bilkidedje ja cuiggodedje su dalle go elii.

Dat maid Charles Darwin čilgii, lei ahte buot šlájat ledje ovdánan dan seamma heaggahámis, ja ahte buot organismmat leat sogalaččat.

Evolušuvdnateoriija dohkkehuvvui

Dál lea evolušuvdnateoriija dohkkehuvvon girkobirrasiin. Dieđalaš bealis leat leamaš ja bohtet ain leat dutkit geat geahččalit eahpádusa buktit evolušuvdnateoriija birra.

Eai gávdno duođaštusat dahje dieđalaš gávdnosat mat vuosteduođaštit evolušuvnna, muhto leat hui ollu gávdnosat ja buorre dokumentašuvdna mat dorjot evolušuvdnateoriija.

Smiehta
  • Mat "duođaštusat" dahje gávdnosat gávdnojit mat dorjot evolušuvdnateoriija?
  • Gávnnat go ákkaid mat vuostaldit ahte lea dáhpáhuvvan evolušuvdna oktasaš máttus?

Borjjasteapmi birra máilmmi

Charles Darwin geavahii badjel guoktelogi jagi čállit Šlájaid álgu girjji. Measta golbmalogi jagi ovdal go girji almmuhuvvui, vulggii Darwin borjjastit birra máilmmi Beagle nammasaš dutkanskiipain. Mátki bisttii vihtta jagi. Daid jagiid son oinnii ja dokumenterii ahte luondu rievdá čađá áigge. Okta dain ovdamearkkain maid Darwin geavahii, leat lottit Galápagosis. Doppe son dokumenterii ahte lottit (beibbožat ja bilkidanlottit) ledje iešguđetláganat dain iešguđet sulluin. Maŋŋil maid dutkkai beibbožiid njuniid ja gávnnai stuora variašuvnna.

Darwin ii diehtán maidege genaid birra. Son áiccai ja fuomášii variašuvnnaid ja iešguđetláganvuođaid sulluin. Son gávnnahii ahte lottit fertejit boahtán Galápagosii ovtta dahje eambbo garra dálkkiid mielde. Dan dihte go dát sullot leat oalle sierra sajis Jaskesábis, de beibbožat gávdne ollu guoros niššaid doppe gosa bohte.

Guhkes áiggi mielde beibbožat vuogáiduvve iešguđet biebmoniššaide. Muhtimat ožžo guhkes, seakka njuniid maiguin heivii divrriid borrat, dan botta go earát ožžo stuora njuniid maiguin nagodedje cuvket garra siepmaniid. Sivvan go nu ollu šlájat ovdánedje oktasaš máttus, lei ahte lottit orro sierranasat guđege sullos ja vuogáiduvve guhkit áiggi mielde iešguđet birrasiidda.

Guoskevaš sisdoallu

Fágaávdnasat
Tree of life – artstre

Tree of life er et interaktivt artstre som viser slektskapet mellom organismer gjennom evolusjonen.

Dán lea/leat čállán Hilde Ervik ja Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 2020-06-08