Árbi - evolušuvnna eaktu

Árbemateriála mii 1. buolvva indiviiddas lea, lea árbejuvvon váhnemiin (V). Juohke gena árbejuvvo rievdatkeahttá váhnemiin, muhto ovttastuvvet ođđa vugiid mielde guđege oarbinis. Dainna lágiin gártá variašuvdna árbemateriálas oarbiniid gaskkas (1. buolva).

Maŋŋil váikkuhit sihke mutašuvnnat ja epigenetihkka árbemateriálii olles eallináigge. Dan dihte lea árbemateriála mii fievrriduvvo 2. bulvii, veaháš rievdan dan ektui mii bođii váhnemiin (V).

Jus ovtta šlája árbemateriála ii rievddašii buolvvas bulvii, de ii dáhpáhuvašii evolušuvdna dan populašuvnna siskkobealde.

Sahkkehuslassáneamis genat ovttastuvvet ođđa vugiid mielde, ja dalle lassána genehtalaš variašuvdna. Jus govahallat buot ealgamisiid mat riegádedje dán giđa, de mii diehtit ahte dain leat iešguđetlágan genat go leat genaideaset ožžon váhnemiin. Ollu misiid álddut fuolahit bures, dat sturrot jođanit, givrot ja birgejit bures dálvvi čađa. Eará misiin ges soitet buozanvuođagenat, dat leat hearkkibut, hejobut vuogáiduvvon ja soitet jápmit jus lea garra dálvi. Dalle jáhkkimis bajasšaddet dat main leat oiddolaš iešvuođat, ja dat besset iežaset oiddolaš genaid fievrridit viidáseappot.

Oiddolaš genat sáhttet leat feara mat. Sáhttet leat meannudanvuogit, oinnolaš iešvuođat ja fysiologalaš iešvuođat maid eat oainne. Lea álki govahallat ahte ráđđasat, buorre guolga ja nákca čiehkádit ja biepmu gávdnat leat dehálaččat. Muhto iešvuođat nu mo fuolahit maŋisbohttiid, ja attáldagat kommuniseret ja fuomášit váraid leat maid dehálaččat birgemii.

Fenotiipalaš vuogáiduhttin

Go populašuvdna vuogáiduvvo ođđa birrasii, de dat leat vuosttažettiin fenotiipalaš rievdamat. Dalle rievdamat dáhpáhuvvojit genabasseaŋŋa siskkobealde mii šlájas juo lea - muhtin genat šadde eambbo dábálažžan, dan botta go earát šaddet hárvvibut. Evolušonára vuogáiduhttin mearkkaša ahte genetihkka rievdá, ja dat ádjána guhkit.

Duottar

Jus dálvvit bivaldit ja muohta ii bistte nu guhka duoddaris, de jáhkkimis birgegohtet buorebut dat rievssahat main vilges dolgefárda lea oanehit áigge, go dat eai oainnahala predáhtoriidda nu mo riebanii ja gazzalottiide. Jus nu dáhpáhuvvá, de dat rievssahat fievrridit genaideaset viidáseappot, nu ahte iešvuohta šaddá dábáleabbon.

Árktis

Alit temperatuvra ja geahppánan mearajiekŋa lea dagahan ahte leat mearkkašahtti unnáneabbo stuora ja gaskageardánis árktalaš planktoneallit. Okta ovdamearka lea árktalaš širra (amfipode Themisto libellula), man lohku lea njiedjan. Dat mearkkaša ahte leat smávva planktoneallit mat ráđđejit árktalaš guovlluin. Dat lea fenotiipalaš vuogáiduhttin. Áiggi mielde sáhttá dát dagahit ahte smávva planktonelliid árbemateriála ráđđe dán guovllus.