Vitamiinnat
Dain iešguđet vitamiinnain lea iešguđetlágan huksehus ja áibbas iešguđetlágan doaimmat gorudis. Vitamiinnat regulerejit goruda ávnnasmolsuma ja leat dárbbalšlaččat karbohydráhta, buoiddi, proteiinna ja minerálaávdnasiid mollemii ja huksemii. Mis lea odne máhttu 13 iešguđetlágan vitamiinnas.
Beare unnán vitamiinnat addet dávddaid
Jus beare unnán vitamiinnat leat borramušas, de sáhttá oažžut vátnedávddaid. Dát lei dábálaš dološáigge, muhto dálá áiggis gal lea hárve. Geafes riikkain gal baicca vátnedávddat leat hui viidát.
Muhtin vitamiinnat leat ávdnasat mat fertejit sajis vai dehálaš entsymat galget doaibmat, nu gohčoduvvon koentsymat. Máŋga vitamiinna doibmet dego antioksidántan seallain, ovdamearkka dihte C, E ja A vitamiinnat.
Antioksidántat várjalit goruda seallaid nu gohčoduvvon friddja oksygenradikálaid vuostá ja dainna lágiin suddjejit min borasdávdda ja váibmodávddaid vuostá. Friddja oksygenradikálat leat ávdnasat maid gorut buvttada seallavuoigŋamis. Dutkojuvvo ollu dan ektui sáhttet go vitamiinnat eastadit dávdda. Máŋga vitamiinna leat earret eará čadnon borasdávda, váibmo- ja váibmosuotnadávddaid eastadeapmái.
A, D, E ja K vitamiinnat leat buoideluvvilat ja sáhttet vurkejuvvot gorudii. Danne ii leat dárbu juohke beaivvi gokčat goruda dárbbu, go beare vuorkkát eai guorran.
B ja C vitamiinnat leat čáhceluvvilat ja doidojuvvojit jođánit gorudis olggos. Go eai vurkejuvvo, ferte čađat oažžut daid borramuša ja juhkamuša bokte. B vitamiidna lea rievtti mielde stuora joavku vitamiinnaiguin (tiamiidna, riboflaviidna, niaciidna, pyridoxiidna, pantotensuvri, biotiidna, kobalamiidna ja folasuvri).
