Stop motion orgánalaš ávdnasiiguin - Naturfag (HS) - NDLA

Oppgave

Stop motion orgánalaš ávdnasiiguin

Filmmas leat ollu govat mat oktii addet gova ealli filmmas. Go ráhkadat stop-motion animašuvnna, de dagat juste dan - buvttadat ja bijat oktii ovtta ja ovtta gova. Oahpa eanet teknihka birra ja mo ieš sáhtát ráhkadit stop-motion animašuvnna orgánalaš ávdnasiiguin.

Glukose – bit for bit. Modeallahuksenčoahki kuvllat biddjojit oktii glukosamolekylan. Video: Thomas Bedin / CC BY-SA 4.0

Ráhkat animašuvnna orgánalaš ávdnasiiguin

Dán bargobihtás galggat ráhkadit stop motion - animašuvnna mii čájeha orgánalaš ávdnasa bajáshuksema dahje proseassa mas orgánalaš ávdnasat leat guovddážis. Sáhttá ovdamearkka dihte leat filbma mii čájeha glukosa dahje stearkalasa bajáshuksema ceahkis ceahkkái. Ovdamearkkat proseassaide main sáhttá animašuvnna ráhkadit, lea plástta polyetena ávdnen dahje fotosyntesa.

Ná dagat

Go galggat ráhkadit stop motion-animašuvnna, bijat oktii ollu govaid juoga mas mii lihkkasa veahá govas govvii. Go visot daid govaid bijat maŋŋálagaid, de orru oaidnit dego filbma. Sáhtát bargat okto, muhto lea buoremus jus leahppi guovttis dahje eanet; de sáhttá nubbi govvet ja nubbi dahje earát ges dahkat lihkastagaid.

Ovdamearkkat stop motion-filmmain Vimeo`as

«Freeride Skiiing at Home» Philipp Klein bokte. Geavaha tuvradávviriid, ovtta olbmo ja čuhppojuvvon bustávaid.
«Fresh Guacamole» PES bokte. Geavaha gievkkanreaidduid, láirri, olbmuid ja iešguđetlágan eará biergasiid.
«Sledgehammer» Peter Gabriel bokte.

Motiiva evttohusat stop motion-filmmas

čállit dahje sárgut ceahkis ceahkkái
Lego
láiri
molekylahuksendávvirat
šattut/ruotnasat
njálgát
olbmot (gáibida erenoamáš unna lihkastagaid)

Báddentipsat

Geavat stellega/juolggi mobilii dahje govvenapparáhttii. Stellegat main basttat leat maid luonddufágalanjas gávnnat leat vuohkkasat dán bargui.
Báikkis ferte leat buorre čuovga.
Geavat manuála fokusa govvenapparáhtas. Zoome ja stelle fokusa.
Bija suorpma govvenbollui ja deaddil várrogasat suorpmain válddekeahttá boalus eret. Nu garvvát govvenapparáhta lihkkaseames. Ollu govvenapparáhtaid sáhttá maid jienain stivret.
Geavat čorgadis ja neutrála duogáža.
Jus galggat čállit dahje sárgut muhtin árkii, de lea vuogas darvehit dan teippain.
Govve ollu govaid, áinnas moadde čuođi, juohke govva biddjo beare guovtti ruktui.

Go leat geargan govvemis, bijat govaid máhppii iežat ovttadagas ja rabat prográmma maid geavahat stop motiom-filmma ráhkadeapmái.

Oktiibidjan Microsoft Bilder prográmmas

Raba Bilder/Govat ja ráhkat ođđa video(Ođđa video -> Ođđa videoprošeakta).
Lasit govaid maid leat govven prošeaktagirjerádjosii.
Bija govaid jorahangirjái (Bija jorahangirjái).
Merke buot govaid.
Deaddil Bisttui ja čále 0,2 sekundda (geahččalatta dan ektui man guhká govva galgá oidnostit).
Geahča filmma ja árvvoštala dárbbahat go maidege muddestit.
Bija musihka, effevttaid ja tihtteliid nu go háliidat.
Go leat geargan, manat Gárve video ja vurket video.

Oktiibidjan Adobe Premiere prográmmas

Raba prográmma ja ráhkat ođđa prošeavtta (File -> New project).
Viečča máhpa govaiguin maid leat govven (File -> Import).
Merke buot govaid prošeaktamáhpas, deaddil olgešboalu ja vállje «Speed/duration». Vállje 00:00:00:02. Dalle oidno juohke govva guovtti ruvttus.
Vállje vuosttaš gova prošeaktamáhpas, deaddil olgeš boalu ja vállje «New sequence from clip».
Merke daid eará govaid ja rohtte daid sisa áigelinnjái (sekvensii).
Geahča ja teste filmma.
Rievdat jus dárbbahat, bija musihka/effeavttaid, tihtteliid ja nu ain.
Go leat geargan, manat File -> Export -> Media, bijat nama fiilii ja vurket dan formáhtii masa háliidat, ovdamearkka dihte .H264. Deaddil «Export» ja eksportere fiilla.