Njuike sisdollui
Davvisámegiella

Fága

Bargobihtát

Geahččaladdan: Man bures njammet darffit čázi?

Darffiin leat muhtin iešvuođat main sáhttit ávkkástallat máŋgga ládje. Sámi árbevierus geavahuvvojedje darffit ovdalašáigge earret eará vuođđun gietkamiin, go dat njammet bures čázi. Dás galgabehtet ieža guorahallat darffiid njammannávcca.

Darffiid birra

Darffit leat mihtilmas sámmaljoavku jekkiin. Norggas gávdnojit sulli 50 darfešlája, ja dat gullet Sphagnum nammasaš bearrašii. Daid njammannávcca ja antiseptihkalaš doaimma geažil leat iešguđet álbmogat geavahan darffiid háviid gokčamii, mánnodávdasuodjin ja maid vuložiin gietkamiin. Darfi lea dás dat sámmal mii lea oidnosis jeakkis, muhto sátni geavahuvvo maiddái daid sevdnjes, beallemuddui eanaluvvon sámmaliid birra mat leat čiekŋaleappos.

Ulbmil

Dii galgabehtet gávnnahit man ollu čázi darfi sáhttá doallat.

Praktihkalaš bargu

Čoakke darffiid jeakkis ja divtte goikat áviisabáhpira alde moadde beaivvi, dassažii lea áibbas goikkis.

  • Plánebehtet mo áigubehtet guorahallat njammannávcca. Mat variábeliid leat guorahallamis? Mo unnidehpet eahpesihkarvuođa? Buktet ovdan ja vuođuštehpet bargovuogi oahpaheaddjái ovdal go bargagoahtibehtet.

  • Čađahehpet guorahallama.

  • Čállet raportta mas buktibehtet ovdan gávdnosiid. Váldet mielde boasttugálduid ja evttohehpet mo sáhtašii buoridit metoda.

Cavgileapmi!

  • Dán guorahallama sáhttá bargat gieddebarggu okatvuođas jeakkis.

  • Veardidehpet darffi njammanávcca ođđaáigasaš lihpariiguin dahje mánnodávdasujiiguin.

Ságastallanbargobihttá

Dál lehpet guorahallan darffiid njammanávcca dieđalaš vuogi mielde. Ollu praktihkalaš máhttu darffiid birra lea árbevirolaš máhttu. Ságastallet mo dii doaivubehtet olbmot dološáigge ožžo máhtu darffiid ja eará šattuid geavaheamis. Mat ovttalgánavuođaid ja erohusaid leat das mo árbevirolaš ja dieđalaš máhttu ovdána ja gaskkustuvvo?

Dihtet go ...?

Jus nuorra olmmoš viggá viissástallat vuorrasiid olbmuin, de soaitá gullat ahte lea darfebahta. Dalle ii leat vuos rávisolmmoš, go darffit eai leat beassan.

Guoskevaš sisdoallu

Om torvmose: Visste du at?

Visste du at det fins ca. 50 arter av torvmose i Norge, at torvmosene virker bakteriedrepende og at det tar minst 1000 år å bygge opp en meter torv?

Árbevirolaš máhttu

Árbevirolaš máhttu lea dehálaš sámi kultuvrras. Muhto mii dat lea? Dás oahpat eambbo árbevirolaš máhtu birra, ja mo dat ovdána ja fievrriduvvo.

Dán lea/leat čállán Kari Marlene Mulder.
Maŋemusat ođastuvvon 2025-01-14