Guktie domtoe?
Daelie lïerh
Nå lærer du
å fortelle hva du og andre føler og hvorfor
å bruke ulike ordformer for følelser
å komparere adjektiv
1. Lohkh
Guktie datnine?
– Mannine hijven.
– Mannine joekoen hijven.
– Ij sån hijven mannine.
– Ij dan hijven mannine.
– Nåake mannine.
– Gaajh nåake mannine.
2. Goltelh jïh lohkh
Manne lyjhkem musihkem
Tekstversjon
Manne lyjhkem musihkem goltelidh jïh laavlodh. Gosse edtjem tjïehtjelem sjeakodh, dellie musihkem daarpesjem. Manne geerjene sjïdtem gosse musihkem goltelem.
3. Vuartesjh jïh vaestedh
Mannasinie datne musihkem goltelh?
Dannasinie manne geerjene sjïdtem.
Dannasinie manne ... .
Dannasinie manne ... .
Mannasinie datne lyjhkh kinosne mïnnedh?
Dannasinie manne ... .
Dannasinie manne ... .
Mannasinie datne provhkh saavredh?
Dannasinie manne ... .
Dannasinie manne ... .
4. Vaestedh
Manne aavodem. Skuvlen mænngan edtjem pizzam byöpmedidh mov voelpen ektine.
Guktie dutnjien domtoe?
Manne dan aavodem. Skuvlen mænngan edtjem ... .
Manne kråvvedem. Daan tæjmoen mænngan mov lea pryöve.
Guktie dutnjien domtoe?
Manne dan kråvvedem. Daan tæjmoen mænngan ... .
5. Darjoeh laavenjasside
6. Lohkh
Man åvteste Pïere geerjene? Dïhte geerjene juktie konserte-leahpam åadtjoeji.
Man åvteste Pïere måsnan? Dïhte måsnan juktie mobijlem dasseme. Måsnoeh Pïere.
7. Dievhtieh baakojde
8. Sojjehth verbide
9. Darjoeh laavenjasside
10. Darjoeh laavenjasside
1. Barkh dov voelpine jallh lohkehtæjjine. Vuesiehtidie domtesh jïh moenedidie guktie domtede.
2. Guvvedh guktie domth gosse aehtjie datnem garmerde.
3. Guvvedh guktie domth gosse dov voelpe måarehke.
4. Veeljh akten aejkien goh datne håjnan jallh mïsse aavodh. Tjaelieh dan bïjre.
11. Lohkh jïh vaestedh
Gie måarahkommes?
Golme baernieh tsælloeminie. Voestes baernie måarehke sjïdti, dïhte mubpie måarahkåbpoe jïh dïhte gåalmede måarahkommes.Gie madtjelåbpoe?
Golme baernieh mov klaassesne karakterem 6 åadtjoejin. Dïhte voestes baernie madtjele sjïdti, dïhte mubpie madtjelåbpoe jïh dïhte gåalmede madtjelommes.
12. Darjoeh laavenjasside
13. Goltelh, lohkh jïh ussjedallh
Domtesh mijjen nïekedassh
Tekstversjon
Gosse datne håjnan, dellie datne daarpesjh giem joem datnem soelkehte.
Gosse datne måarahtovvh, dellie dallegh sïjhth maam joem darjodh jallh maam jiehtedh.
Gosse datne måsnoeh, dellie ih leah soptsestamme, maam datne daarpesjh jallh dam mij vihkeles dutnjien.
Gosse datne geerjene, dellie mij joem vihkeles jïh hijven deahpadamme.
Gosse datne madtjele, tuhtjh hijven datne leah datne, jïh tuhtjh aaj hijven maam jeatjabijstie lïereme.
Gosse datne bïllh, dellie jearsoesvoetem daarpesjh.
Gosse datne håjnan, dellie datne daarpesjh giem joem datnem soelkehte.
Gosse datne måarahtovvh, dellie dallegh sïjhth maam joem darjodh jallh maam jiehtedh.
Gosse datne måsnoeh, dellie ih leah soptsestamme, maam datne daarpesjh jallh dam mij vihkeles dutnjien.
Gosse datne geerjene, dellie mij joem vihkeles jïh hijven deahpadamme.
Gosse datne madtjele, tuhtjh hijven datne leah datne, jïh tuhtjh aaj hijven maam jeatjabijstie lïereme.
Gosse datne bïllh, dellie jearsoesvoetem daarpesjh.
Vaestedh
Gie datnem soelkehte gosse datne håjnan?
Maam datne provhkh darjodh gosse datne måarahtovvh?
Gïese datne soptsesth gosse datne måsnan?
Mij vihkeles jïh hijven dutnjien deahpadamme gosse datne geerjene?
Gïem datne lyjhkh jïh maam datne jeatjabijstie lïereme gosse datne madtjele?
Maam datne daarpesjh gosse datne bïllh?'
14. Lohkh jïh vaestedh
Bræjhtan aehtjie måsnan
Manne måjhtam goh manne lim 13 jaepien båeries. Naan aejkien, domtoe goh iktegisth, aehtjie aeriedistie måsnoeji. Dellie meehti tjidtjine tsællodh. Dïhte gæljoeji, geehpi jïh gærroedi. Tjidtjie dellie måarahtovvi jïh dïhte aaj gæljoeji jïh geehpi. Domtoe goh fïerhten jïjjen, mahte bielie jaepiem, manne mov seangkosne gællasjim tjearoejim. Biejjien lij hijven skuvlesne årrodh voelpigujmie ektine. Daelie aehtjie tjidtjieh juakadamme jïh munnjien buerebe dle sjïdteme.
Vaestedh
Maam datne jeahtah gosse datne måsnan?
Maam datne darjoeh gosse datne måsnan?
15. Goltelh jïh lohkh
Manne leam geerjene
Tekstversjon
Daan biejjien manne leam geerjene jïh dellie jeatjabidie aelhkie geerjehtidh.
Laavra lea måarehke, dellie mannem aaj måarahtahta.
Stæjna bïenjeste bælla, dellie manne aaj bïenjeste bïllijem.
Gosse lohkehtæjja lea madtjele, dellie dïhte aaj learohkidie madtjeldahta.
Åvla lea håjnan jïh dellie dïhte mijjiem aaj håjnode.
Gosse dijjieh lidie aavone, dellie dijjieh mijjiem aaj aavoedidie.
Daan biejjien manne leam geerjene jïh dellie jeatjabidie aelhkie geerjehtidh.
Laavra lea måarehke, dellie mannem aaj måarahtahta.
Stæjna bïenjeste bælla, dellie manne aaj bïenjeste bïllijem.
Gosse lohkehtæjja lea madtjele, dellie dïhte aaj learohkidie madtjeldahta.
Åvla lea håjnan jïh dellie dïhte mijjiem aaj håjnode.
Gosse dijjieh lidie aavone, dellie dijjieh mijjiem aaj aavoedidie.
16. Tjaelieh
Jarkelh raajesidie presensistie preterijumese.
Daan biejjien manne leam geerjene jïh dellie jeatjabidie aelhkie geerjehtidh.
Laavra lea måarehke, dellie manne aaj måarahtovvem.
Stæjna bïenjeste bælla, dellie manne aaj bïenjeste bïllejem.
Gosse lohkehtæjja lea madtjele, dellie dïhte aaj learohkem madtjeldahta.
Åvla lea håjnan jïh dellie dïhte mijjiem aaj håjnode.
Gosse dijjieh lidie aavone, dellie dijjieh mijjiem aaj aavoedidie.