Hopp til innhald
Nynorsk
Fagstoff
Video

Proteiidnasyntesa

Proteiidnasyntesa fuolaha čađat ođđa proteiinnaid huksema seallain. Ribosomat leat organeallat mat huksejit proteiinna mRNA ráhkadanneavvagis. Miljovnna iešguđetlágan proteiinna dárbbahuvvojit e.e. fievrredeapmái, leat oassin immunsuodjalusas ja huksengeađgin liikái, vuovttaide ja orgánaide.

Ráhkadanneava váibmosis cytoplasmai

Go dat stuora DNA-molekylat eai sáhte sirdojuvvot váibmosis olggos, ferte proteiinna DNA-ráhkadanneava máŋgejuvvot ovdalgo sáhttá huksejuvvot. Máŋgen dáhpáhuvvá dan bokte ahte gena transkriberejuvvo RNA-polymerasa nammasaš enzyma vehkiin.

DNA lea huksejuvvon thymiidna (T), guaniidna (G), adeniidna (A) ja cytociidna (C) básain. RNA sisttidoallá seamma básaid, earret ahte T leat lonuhuvvon uracilain (U), ja lea eaŋkilárpput.

Go muhtin mRNA (cealki-RNA) lea gárvásit hábmejuvvon seallaváibmosis, det dat doalvu gena máŋgosa váimmusmembrána ráiggiid čađa ribosomaid guvlui cytoplasmas, gos proteiidnasyntesa dáhpáhuvvá.

Ribosomat lohket ráhkadanneavvaga

Ribosomat leat dat organeallat mat ráhkadit proteiinna mRNA rávvaga mielde. Cytoplasmas laktása okta dahje eanet ribosoma mRNA:ii (ráhkadanneava). Dan botta go ribosoma jođaša mRNA-árppu mielde ja "lohká" koda (golbma ja golbma nitrogenabása), de tRNA (fievrredanmolekyla) buktá rievttes aminosuvrriid ribosomii.

Dát dáhpáhuvvá danne go lea dušše dat áidna tRNA-molekyla mas lea rievttes antikodona (golbma nitrogenabása) ja rievttes aminosuvri mii beassá laktásit guoros sadjái ribosomas.

Gávdnojit 20 iešguđetlágan aminosuvrri, muhto juohke tRNA-molekyla fievrreda dušše ovtta sortta aminosuvrri. Go ráhkadanneava lea lohkkon, de leat olles ráidun aminosuvrrit mat šaddet proteiidnan go lea gárvásit máhcastuvvon.

Soahpavaš kodat

Go rievttes tRNA lea sajis ribosomas, de kodona ja antikodona básat čatnasit oktii. U (urasila) čatnasa A:ii (adeniidnii), ja C (cytosiidna) čatnasa G:ii (guaniidnii).

Go guokte tRNA-molekyla leat ribosomas oktanis, de ribosoma laktá dan guovtti aminosuvrri oktii ja sirdása ovtta ceahki viidáset mRNA-ráiddus. Dat vuosttaš tRNA luovvana ja lea gearggus bargat viidáset dalán go lea viežžan ođđa aminosuvrri seamma sorttas.

Nie joatká ribosoma laktimis aminosuvrriid oktii guhkes polypeptiidaráidun mRNA ráhkadanneavvaga vuođul. Maŋemus kodon mRNA:s lea BISÁN-kodon mii luvve polypeptiidaráiddu ja ribosoma mRNA:s.

Máhccun gárvves proteiidnan

Loahpas polypeptiida máhccojuvvo gárvves proteiidnan golgiappárahtas. Lea aminosuvrriid válljen ja ortnetvuorru mii mearrida mo proteiidna máhccojuvvo. Dál proteiidna šaddá aktiivan ja lea gearggus doibmet iežas barggu juogo sealla siste dahje olggobealde.
Unnimus proteiinnas leat sullii 50 aminosuvrri (insuliidna), ja lea danne ráhkaduvvon genas mas leat 150 nitrogenbása ja lassin leat vel álggahan- ja loahpahankodat. Eanas proteiinnat leat máŋgga geardde stuorát.

Man galle proteiidnabása leat proteiinna ráhkadanneavvagis mas leat 310 aminosuvrri?

Video: Genome Research Limited / CC BY-SA 4.0
dehálaš Doahpagat

Doaba

Čilgehus

mRNA

Messenger-RNA = cealki-RNA. Das lea muhtin proteiinna ráhkadanneava.

tRNA

Fievrredan-RNA doalvu aminosuvrriid ribosomii.

Juohke tRNA fievrreda dušše ovtta sorttat aminosuvrri.

rRNA

RNA mii ribosomain gávdno.

kodona

Golbma ja golbma bása mRNA:s mat kodejit ovtta aminosuvrri = tripleahtta.

antikodona

Golbma bása tRNA geažis mat galget heivet mRNA kodonii.

tripleahtta

Golbma ja golbma nitrogenbása.

polypeptiida

Ollu aminosuvrrit leat čatnasan oktii ráiduin. Poly = "máŋga". Go gárvvisin máhcastuvvá, šaddá proteiidnan.

RNA-polymerasa

Enzyma mii lea oassin mRNA syntesas.

Relatert innhald

Skrive av Kristin Bøhle.
Sist oppdatert 20.01.2025