Hopp til innhold
Fagartikkel

Soptsestæjja jïh vuajnoe

Gie soptsesem soptseste? Hævvi dïhte soptsestæjja. Tjaelije hæhtede mij heannede. Kaanne tjaelije lea ålma, men sæjhta nyjsenæjjan vuajnoste tjaeledh, dellie tjaelije baaja nyjsenæjjam soptsestidh. Kaanne soptsese lea maana-baeleste jïh dellie maanan tjïrrh soptseste.

Soptsestæjja

Gie soptsesem soptseste? Hævvi tjaelije lea soptsestæjja, men tjaelije maahta mubpien almetjen tjïrrh soptsesem soptsestidh. Vuesiehtimmesne datne maahtah boelhketjem novelleste lohkedh maam Anna Sofie Holm Bull tjaaleme. Novellesne tjaelije noere nïejten tjïrrh soptseste.

Mov nomme lea Læjsa jïh manne leam 17 jaepien båeries. Manne leam åarjel-saemie jïh manne aktede voeneste daebpede åarjede båatam. Mov tjidtjie gonnoeh aehtjieh lægan saemieh, båatsoe-saemieh. Mov akte åabpa jïh akte vïelle, manne leam båarasommes. Mov vïene lea aaj mov laevie jïh månnoeh skuvlem vaedtsieminie staaresne govhte mïjlh gåeteste. Månnoeh gåetie-luhpiem seamma gåetesne utnien, akten båeries gåmman luvnie. Gosse hïelje sjædta dle bussem vaeltien jïh gåatan vuelkien eejhtegi jïh åerpeni gåajkoe.

Ij tjaelije tjoerh soptsestæjjine årrodh. Soptsestæjja lea dïhte gïele mij dahkoem soptseste lohkijasse. Tjaelije vierhkie-vierhtine nænnoste guktie soptsesem soptsestidh, jïh aaj veeljie gie soptsesem soptseste.

Vuajnoe

Vuajnoe lea man jïjnje soptsestæjja almetji jïh dahkoej bïjre jeahta. Jis dahkoe almetjen tjïrrh soptsesåvva dellie daan almetjen vuajnoem gaertjiedamme. Mijjieh maehtebe ajve åadtjodh daejredh maam almetje jïjtje ussjede, vuajna, gåvla jallh dååjroe.

Jis autarale soptsestæjja dellie vuajnoem vijriedamme. Dellie åadtjobe daejredh maam gaajhkh almetjh soptsesisnie ussjedieh jïh dååjroeh.

Baakoe

Saemien

Daaroen

vuajnoe

synsvinkel