Hopp til innhold
Litterære tekster

Mïnnedh håagkodh

Lohkh guktie gåaradi gosse Åvla gonnoeh Pierh edtjijægan mïnnedh håagkodh.

Jïh dle vuelkiejægan edtjijægan mïnnedh håagkodh. Gåabpegh håagkh-staavrine jïh maarhke-lihtine gïetesne. Goh don johken gåajkoe båetiejægan dle aelkiejægan håagkodh. Voestegh tjoerijægan maarhkem don håagkese bïejedh. Goh lægan dam dorjeme, dle dam håagkem don johkese don njåvvan slijrijægan. Dan njuvvie dennie johkesne, guktie dïhte sïejme vååjnoe dan varke dam njuvviem våålese vualka. Åvla struvkeste. Ijje, ij naan guelie. Domti goh mij dïhte desnie. Jïh dle viht dam sïejmem slijredh. Nimhtie Åvla gonnoeh Pierh naa guhkiem tjåadtjoejægan göölijægan. Ånnetji lægan bæjjese jïh aaj våålese dam johke-bealam vaedtsieminie. Piere lea johken mubpien bealan gaaleme.

Ij gåabpa naan gueliem åadtjoeh. Dellie vaedtsiejægan guktie båetiejægan don såemies håanghken gåajkoe. Dellie Piere damta guelie dabranamme. Jïh Åvla seamma laakan. Gåabpatjahkh struvkestægan. Ae nagkh dah håagkh dah sinsætnan dabranamme. Ij naan guelieh. Jïh sïejmh napsh maaskeme. Voejhkelægan maaje gaalkedh. Minngemes dellie vïssjehtovvægan. Jïh dle tjoehpestægan dejtie maaskeme sïejmide dejstie staavrijste. Nåå, guktie dle vielie håagkodh gosse ij naan sïejme. Tjoerigan gujht orrijidh.

Die maa dle moerh risjnigan jïh dle dållem beejigan, tjaetsiem doeltijehtigan guktie edtjigan dle löövjem jovkedh jïh byöpmedidh. Bissemegietjesne aaj bearkoem baahkedigan. Gosse ligan dle byöpmedamme dle gåatan veedtsigan.

Mænngan dan giesien åadtjoejigan Åvlan aehtjiem dåeriedidh dujtie såemies vaerien jaevride. Dellie jïjjem årroejin jïh sååjhti nimhtie naa jïjnjh guelie åadtjoejin. Daa lin naa stoerre guelie aaj jïh barre dååpmehkh.

(Holm Bull, 1995, s. 90–93)

Gaaltije

Holm Bull, E. (1995). Åarjelsaemien 4. Saemien ööhpehtimmieraerie. Davvi Girji o.s.