Manne annje daesnie

Manne annje daesnie

Manne raessesne. Ov-vïssjeles gïetigujmie manne doh minngemes vaarjoeh plaste-påassenen sïjse bïejem. Bïevestahkem njaamem, manne skodteme påassenem tsagkedh. Mov onne plaave bïjle sjaljosne tjåådtje gåetien ålkolen. Gïejh dohkh diekie juhtieh dan lovves lopmen jïh ålkoe-oksen jïh bïjle-oksi gaskesne. Manne dam eevre dïeve påassenem vaarjoejgujmie bïjlen sïjse tjihtesjem jïh såemies jeatjah aath mejtie nïejth daarpesjieh: guehpere-laahke, voepte-haarja, tampongh… Jaa, dellie gaajhkem åtnam, manne gåetiem döömeme. Ajve manne annje daesnie. Tsåahkese vuartesjem. Im lim daarpesjamme dan raessesne årrodh, annje akte bielie-tæjmoe aajmene. Dïhte barkoste båata ovrehte tsåahka vïjhte. Daelie bielie. Men sekundh spaajhte juhtieminie.

Daate mahte mov hïejme, jalhts ij leah. Jalhts mov aath eah leah daesnie, dellie manne daesnie. Gosse ij mejtegh leah aajmone, dellie manne daesnie, mojhtesi tjïrrh. Gaajhke dan damtoes, jalhts im ektiedimmiem utnieh daan sæjjan. Måjhtam gosse månnoeh gaavnedimen. feestesne. Voestes aejkien gosse lim guessine, gosse jïjjedim. Gosse vïedtjide tjöövkesne måaladimen. Manne bagkesim goske åadtjoejim klaeriem veeljedh. Daelie maahta saangerdidh.

Manne joe mov baernien gåetiem döömeme mov aatijste aktem bodtem. Fïerhten aejkien manne leam daesnie orreme, fïerhten hïeljen, leam stuerebe voessine vualkeme goh gosse böötim. Ij leah dam aajhtseme gænnah. Evteben våhkoen mov slobph gaarvenin. Jïh aarebi ålloe-vaarjoeh. Mov lyjhkede-gapta, dïhte rååpsehke plåamsterigujmie jïh guhkies sissiejgujmie, veeltim joe don asken. Rovnege man jïjnje mij akten sæjjan tjåanghkene gusnie daamtaj lea. Rovnege gosse ij aajhtsh naakede gaarvene, dan guhkiem ajve dejtie sueleden vaalta. Faahketji akten biejjien lea gåaroes, jïh ij leah dam jïjtje aajhtseme gænnah åvtelen dållen sjïjlh leah jamhkelamme. Numhtie lea daelie; ij leah mannem gihtjeme gænnah gåabph dïhte gapta, mij iktegisth leah gævnjasjamme åereme-tjiehtjielisnie, lea haajpanamme. Baernieh, dah eah maam gænnah seatedh…

Jïh ij edtjh maam gænnah seatedh. Manne mov aath sueleden vaalteme. Manne dejtie bïjlen sïjse vöörhkeme gosse gåetide vuajeme. Manne dåemiedamme ov goh mejtegh leah heannadamme, goh daelie daaj. Dïhte akte kreeke mij ij daejrieh vijrije satnem geehtie. Veanhta satne lea jearsoes.

Gaajhkesh vienhtieh jearsoes, men ij guhte daejrieh gusnie vijrije lea.

Ståaposne akte tjeehpes naehkie-soffa. Ånnetji napkeme, månnoeh desnie jïjnjem tjahkasjamme. Manne ånnetji veeledem juktie vuertedh goske båata. Tellefovnine filhterdem, bïevnesh tjaalam. Nov lea sån sïejhme sov tellefovnem sueledslaakan tjaavhkodh daaj boehten? Manne gujht tjeakoes-baakoem mov tellefovnese åtneme. Jïjtje provhkem mov baernien tellefovnesne ånnetji sueleden goevlelidh mearan åerieminie, men ij mejtegh desnie. Ov-rovne kaarre, ij akt spïelh utnieh gænnah. Gosse Candy Crush spïelem iehkedi, dellie pråvhka munnjien vuartasjidh, mov voeptide gaajesjidh jïh mojjehtidh goske nahkeste. Dellie maahtam aelkedh bïevnesh tjaeledh.

Gosse vuertieminie, dellie gaajhke tjöödtjeste. Læjhkan ij leah sjeavohth gænnah. Tuhtjem govlem altese bïjle båata iktegisth. Bïjle mejnie mannem veedtji gosse voestes aejkien gaavnedimen, jïh gusnie tjuvliestimen voestes aejkien. Jïh klaaterdimen. Jïh vihth tjuvliestimen. Manne tjuedtjielastam, klaasen gåajkoe vaarrem, men ij leah dan bïjle. Tuhtjem govlem altese sïllh ålkoe-kåavesne. Vaajmoe njulhtjie. Men ij leah dan sïllh. Daelie tjoerem soelkenidh. Gïehtjem guktie vååjnem speejjelisnie. Vihkeles manne tjaebpie. Bangsemh rööpses klaeriem åadtjoeh. Dagke sæjhta mannem tjuvliestidh. Dagke mov vööste båata, men dellie edtjem dam varke skiehresne tjuvliestidh jïh tjuedtjielidh jïh dam laehpedh dejnie rööpses skiehrine, mij vååjnoe goh akte saejrie, maam manne lea tjuvliestamme.

Ståapoe dan isveligke vååjnoe daan biejjien. Ajve dan åvteste jemhkelds-tïjje? Vååjnoe goh jemhkelde sæjhta mannem olkese jååkedh. Ov goh vïedtjh plæjhtjoeh jïh ebrie klaasi vööste tsaapma, ov goh gåatan sæjhta mov gåajkoe. Jallh ajve dan åvteste manne leam oktegh? Im lyjhkh oktegh årrodh, manne lyjhkem gïete-gaaven sisnie årrodh. Jallh edtjem ajve aati gåatan vihth guedtedh? Dam tjuvliestidh jïh mannem altese gïete-gaaven sïjse gilledidh? Jïh ij maam gænnah jiehtedh gosse gihtjie man åvteste dan gåaroes vååjnoe daesnie? Men manne dan guhkiem daase ryöjredamme!

Manne aarebi skïemtje-gåetesne tjahkasjamme jïh jaemedem vuarteme. Gosse vuarta naaken edtja båetedh, men ij daejrieh gåessie, dellie vuertemetïjje guhkie sjædta. Tjahkasjidh vuartasjidh gosse voejngenasse åenebe sjædta, ååredæjjan klaerie gujht jorkese.

Jïh gosse vaajmoe ij vielie tsaepmieh, dellie dov gearehken gïetem varke vaalta åvtelen galme sjædta, guktie datne dan ellen minngemes aejkien maahtah altese baahkem damtedh åvtelen galme sjædta goh gierkie.

Dagkeres vuerteme daelie aaj.

Dellie govlem bïjle båata. Bïjlen åvte-tjoevkesh klaasi tjïrrh tjuevkieh dan jemhkelds ståapoen sïjse. Gaengkerh hujjieh dennie lovves lopmesne, dïhte heerrie. Okse rïhpese jïh gaptjelostoe. Vaajmoe tsaapma. Manne soffese tjihkedem. Daelie tïjje båateme. Manne baernien geerjene sïllh govlem mah oksen vööste båetieh.

Okse varke rïhpelge. Akte geerjene gïele ståapoen sïjse tjåårve.

– Halloj?

Im vaestedh. Pryövem såemieslaakan tjiehtjelem itjmies aajmojne dievhtedh.

Dïhte mejjesne okse-raejkesne tjåådtje. Rudtjen duekesne maam akte steerie. Bajhke. Man åvteste dan geerjene dagkeres jaemede-biejjien? Im mojjehth. Buerebh itjmieslaakan dïsse vuartesjem.

– Tjoerem maam akt dutnjien soptsestidh, soejmi, itjmies gieline jeahtam.

Dïsse ryöktesth tjelmiej sïjse vuartesjem.

– Men voestegh, maam gïetide sïjhth? baernie föörhkede.

Dïhte gåabpegh gïeth rudtjen duekesne steerie. Ij vuejnieh mij båata. Madtjeles jïh garmeres juktie vadtesem öörneme sov gieries mïelehkasse, ij mov itjmies tjelmieh vuejnieh sov mejjesne tjelmiejgujmie. Jïh nov sån gaajhke hijven! Mejtie månnoeh edtjien ektesne årrodh ihkuven aajkan?

– Manne tjoerem maam akt dutnjien soptsestidh, jeahtam!

Jabje mij mov soejkesjh eerji. Ij mejtegh guarkah.

– Åelkies, krïtnem.

Dïhte akte stoerre plåamstere-tjomhpem rudtjen duekeste vaalta! Luhkiegöökte rööpses plåamsterh. Dïhte dejtie munnjien geelkie jïh mannem skiehresne tjuvleste.

– Mov prinsessese, jeahta.

Manne kåarhtem bæjjese vaaltam, lohkem. «Datnem eahtsam». Manne dïsse vuartesjem. Dïhte lea mov baalte tjihkedamme soffesne. Dïhte munnjien mejjesne, stoerre tjelmiejgujmie vuartesje, goh akte bïenje mij måaram vuertieminie mearan dam krovhten sistie gåajvoem jïh dam guelpien nille bïejem. Dïhte maa joekoen sieties.

Manne tellefovnem vaaltam. Im baajh baerniem vuejnedh gïese manne tjaalam, jïh maam tjaalam.

Tellefovnem låamman sïjse bïejem vihth. Altese tjovresem gaajesjem. Dam tjuvlestem. Dïhte dan joekoen tjaebpie.

– Datne mov luvnie baatsah ihkuven aajkan, ij goh? jeahta.

Dïhte ryöktesth mov tjelmiej sïjse vuartesje. Munnjien njaelkieslaakan mojjehte.

– Jaavoe, mov gearehke. Manne annje daesnie.

Men im vïssjh mov aatide gåatan guedtedh.