Lene Cecilia Sparrok, Amanda Kernell jïh Maj Doris Rimpi. Bilde: Anne Lajla Utsi / Begrensa gjenbruk Daennie boelhkesne mijjieh jiene-jienebe tjaelijh åadtjobe mah saemien-gïelesne tjaelieh. Men aaj tjaelijh utnebe mah daaroen-gïelesne jallh jeatjah gïeline tjaelieh dan åvteste eah skuvlesne lïereme saemien tjaeledh.
Skuvlesne saemien-gïele faagine sjïdteme. Jïh barkoe aalka bijpelem jïh saemien liturgijem saemien gïelide jarkoestidh. Mijjieh aaj saemien gïele-moenehtsem, gïele-raeriem jïh gïele-ståvroem åadtjoejimh.
Jaepien 1999 ööhpehtimmie-laake jorkesi juktie gaajhkh maanah maadth-skuvlesne jïh jåarhke-skuvlesne edtjieh saemien lïerehtimmiem åadtjodh. Jïh dan åvteste mijjieh vielie-vielebe skuvle-gærjah jïh faage-gærjah åadtjobe. Aaj plaerieh åådtjeme mah artihkelh saemien-gïelesne tjaelieh.
Åarjelsaemien raedtesne mijjieh gellie tjaelijh åadtjobe maam dikth tjaelieh. Daatovrh jïh mobijle-tellefovnh sïejhme sjïdteme gaajhkesidie.
Lohkh vihkeles heannadimmiej bïjre saemien seabradahkesne, Nöörjesne jïh veartenisnie.
Politihke
Saemien seabradahkesne
1997: Nöörjen gånka Harald saemide gaatelassji
2000: Steinar Pedersen voestes saemien staate-tjaelijinie nammoehtovvi
2000: 75 mill. kråvnah saemienåålmege-foentese vedtesovvin
2001: Nöörjen Jïllemesreakta Selbu-dåapmosne nænnoesti båatsoe-saemiej leah reaktah bovtsh gåatoehtidh abpe Selbuen dajvesne
2005: Voestes saemien ministere, Helga Pedersen
2005: Rååresjimmie-latjkoe reeremen jïh Saemiedigkien gaskem
2006: Finnmaarhken eeke
2016: Fovsen bïegkefaamoe-paarhke
2016: Vaajmoe-gïele, salkehtimmie NOU 2016:18
2020: Corona-skïemtjelasse bööti. Nöörje steegkesovvi.
2021: Nöörjen Jïllemes-reakta vihtiesti bïegkeindustrije-bigkemem Fovsenisnie saemiej almetje-reaktaj vööste
2023: Saetniesvoete- jïh likteme-kommisjovne reektehtsem buakta
Veartenisnie
1995: Soeme jïh Sveerje EU:se
2001: Skïereden 11. b. terroristh USA:m löövtin: Pentagon, Word Trade Center
2005: Finnmaarhke-laake
2007: EN (FN) aalkoealmetji-bæjhkoehtimmiem jååhkesji
2009: Barack Obama USA:n presideente
2011: Stujmie Noerhte-Aafrikan laantine
2016: Donald Trump USA:n presideente
2020: Joe Biden USA:n presideente
2022: Dåaroe Ukrainesne
2023: Gaza-dåaroe
2025: Donald Trump USA:n presideente
Saemiedigkie jïh politihke
Saemien seabradahkesne
1996: Raerie «Arktisk råd» tseegkesovvi. Lïhtsegh 8 staatijste jïh aaj aalkoe-almetjh, v.g. saemieh
2000: Saemien parlamentarihkeles raerie tseegkesovvi
2001: Saemiereakta-moenehtse 2 tseegkesovvi juktie saemien reaktah tjïelkestidh Finnmaarhken åarjielisnie
2002: Stoerredigkie Snøhvit-bigkemem jååhkesji
2005: Raeriestimmie noerhte-laanti saemie-konvensjovnese juhti staatide Nöörje, Sveerje jïh Soeme
2005: Aymara-åålmege Evo Morales veeljesovvi Bolivian presideentine
2007: Aalka LNG-gaassem darjodh Melkøyesne, Hammerfestesne
2007: FN/EN aalkoealmetji-deklarasjovnem jååhkesji
2008: Barents-sekretariaate tseegkesovvi Kirkenesesne
2008: Saemiedigkie Saemieåålmege-foentem rïhpesti
2008: Finnmaarhke-kommisjovne tseegkesovvi, edtji åtnoe- jïh eekereaktah fylhkesne salkehtidh
2010: Orre soejkesje- jïh bigkeme-laake Saemiedægkan luhpiehti gïrredh
2010: Orre mineraale-laake Saemiedægkan jïh båatsoe-reeremasse luhpiehti gïrredh
2017: Tråante 2017, 100 jaepieh heevehtimmie
2021: Silje Karine Moatka, Saemiedigkiepresideente
Ööhpehtimmie
Saemien seabradahkesne
1997: Saemien ööhpehtimmie-soejkesjh abpe saemien reereme-dajvesne
1999: Ööhpehtimmie-laake mij learohkidie tjirkie saemien-gïeleldh lïerehtimmiem åadtjodh maadth-skuvlesne jïh jåarhke-skuvlesne
2006: Maahtoe-lutnjeme jïh orre saemien ööhpehtimmie-soejkesjh
2009: Namhtah learoe-vierhtieh maadth-skuvlide
2016: Noerhte universiteete
2017: Gaske-Nöörjen saemienskovle Åarjelsaemien Vierhtiesåafojne sjïdti
2020: Maahtoe-lutnjeme (LK20)
2022: Namhtah maana-gïerte saemien maanide
Veartenisnie
1997: «Reforme 97» – orre ööhpehtimmie-soejkesjh maadth-skuvlesne. Pisa-gïehtjedimmie vuesehte: soemen skuvlh leah bööremes abpe veartenisnie, nöörjen skuvlh nåakebe
2006: «Maahtoe-lutnjeme» – orre ööhpehtimmie maadth-skuvlesne
2020: Faage-orrestimmie
Jaahkoe jïh gærhkoe
Saemien seabradahkesne
1999: Sjïere saemien liturgije saemien åålmegidie
2017: Saemien aalhtere gærhkose Nidarosdomen, Tråantesne
Jielemh
Saemien seabradahkesne
2007: Orre båatsoe-laake
2005: Båatsoe-konvensjovne ij vielie faamosne, ajve Lappekodisille faamosne
2005: Nöörjen raastegåatome-laake (1972) jeatjahtovveme
Teknihkeles evtiedimmie
Saemien seabradahkesne
2007: Saemien staeriedimmie-programme (Divvun)
2023: Jarkoestimmie-programme
2024: Talesyntese, åarjel-saemien gïelesne
Gïele
Saemien seabradahkesne
2004: Noerhte-laanti saemien gïelebaalhka – Gulliegïele: Ella Holm Bull
2005: Aajege – saemien gïele- jïh maahtoe-jarnge, Plaassjesne, gïele-jarngine tseegkesovvi
2006: Noerhte-laanti saemien gïele-baalhka – Gulliegïele: Harald Gaski
2008: Snåasen tjïelte saemien reereme-dajvese tjaangi
2009: Saemien gïele jïh lidteratuvre master-ööhpehtimmine, Sámi Alla-skuvlesne
2010: Noerhte-laanti saemien gïele-baalhka – Gulliegïele: Lajla Mattsson Magga
2012: Gïelem nastedh, Snåasesne, gïele-jarngine tseegkesovvi
2013: Gïeleaernie, Raarvihkesne, gïele-jarngine tseegkesovvi
2013: Raarvihken tjïelte saemien reereme-dajvese tjaangi
2016: Noerhte-laanti saemien gïele-baalhka – Gulliegïele: Maret jïh Inga Marja Steinfjell
2017: Aarborten tjïelte saemien reereme-dajvese tjaangi
2018: Rossen tjïelte saemien reereme-dajvese tjaangi
2018: Sïjti Jarnge – saemien gïele- jïh kultuvre-jarnge, Aarbortesne, gïele-jarngine aaj sjïdti
2020: Noerhte-laanti saemien gïele-baalhka – Gulliegïele: Jonar Thomasson
2021: Nasjonaale-vuelie. Sámi eatnan duoddariid, Nils Aslak Valkeapää
2022: Noerhte-laanti saemien gïele-baalhka – Gulliegïele: Ole Henrik Magga
2024: Noerhte-laanti saemien gïele-baalhka – Gulliegïele: Sig-Britt Persson jïh Pekka Sammallahti
Organisasjovnh
Saemien seabradahkesne
2002: Gáldu, aalkoealmetji reaktaj maahtoe-jarnge tseegkesovvi
2002: Nettverk for lesbiske og homofile samer
2005: Gaske-nasjonaale båatsoe-jarnge tseegkesovvi
2021: Nussir-demonstrasjovne
2022: Orre Saemien Sijte rihpesovvi
2023: NSR-noerh jïh Natur og Ungdom Oslovisnie gïrrin Ålja- jïh energije-departementesne Fovsen-dåapmoen gaavhtan
Veartenisnie
2006: Moenehtse Finnmaarhke Kystfiskeutvalg nammoehti
2009: "Sydvaranger" vihth gruva-gïehtelimmine eelki
2011: Barentshaavesne/mearosne jïjnje ålja gååvnesovvi (Skrugardprospektet)
Meedijh
Saemien seabradahkesne
1999: NRK Sámi radio gaskeviermie-plaerine aalka
2001: Biejjieladtje TV-saernieh saemien-gïelesne
2008: Boazolihkku/Bovtselæhkoe, TV-seerije
2012: Åtte årstider, TV-seerije
2015: Læjsa jïh Laara, TV-seerije
2016: Boazovázzit/Renskötarna, TV-seerije Sveerjesne
2018: Ella Marie Hætta Isaksen gaahtjemem Stjernekamp vitni
2016: Steinfjell & Steinfjell, Talkshow
2019: Saernieh
2023: NRK podcastem Hævvi bæjhkoehti
Kultuvre
Saemien seabradahkesne
1996: Saemien konferanse Murmanskesne 11 saevege-biejjieh nænnoesti
1997: Hættan jïh Sombyn åejjien-skuvhrieh bååstede böötin
2003: Saemiej åålmege-biejjie byjjes saevege-biejjine, Nöörjesne
2013: Filme Frost Frode Fjellheimen musihkinie
2021: Filme Sjaevehtsvoete Saepmesne/Tystnaden i Sápmi
2023: Filme Baajh jeanoem jieledh/La elva leve
Veartenisnie
Positijve kultuvre-evtiedimmie
Jïjnjh orre kultuvrebarkoe-sijjieh
Post-modernisme
Gellien-kultuvren seabradahke
Musihke
Saemien seabradahkesne
1996: Mari Boine Spellemann-baalhkam vitni
2003: Mari Boine Noerhte-rïjhki raerien musihke-baalhkam åadtjoeji
2003: Niko Valkeapää baalhkam Spellemann-baalhkam vitni
2004: Frode Fjellheim Spellemann-baalhkam vitni
2008: Ann Mari Andersen lij MGP:n meatan
2008: The Blacksheeps Junior MGP:m vitni jïh aaj Noerhte-rijhki MGP:m
2008: The Blacksheeps Spellemann-baalhkam vitni
2009: Mari Boine Anders Jahren kultuvre-baalhkam vitni
2014: Jon Henrik Fjällgren Talang Sverige-gaahtjemem vitni
2017: Marja Mortensson Cd:m Mojhtestasse bæjhkoehti
2018: Marja Mortensson NOPA:n musihke-baalhkam vitni, laavloeminie Mojhtesh
2019: Marja Mortensson Cd:m Lååje bæjhkoehti
2021: Marja Mortensson Cd:m Raajroe bæjhkoehti
2021: Marja Mortensson Spellemann-baalhkam vitni Cd:ine Raajroe
Kåanste
Saemien seabradahkesne
2008: Nils Gaup baalhkam Folkets Amandapris vitni filmine Guovdageainnu stuimmit
2002: Iver Joks St.Olav-medaaljem dåastoeji
2003: Saemien kåanste-latjkoe Saemiedigkien jïh tjiehpiedæjjaj gaskem
2011: Saemien kåanste-skuvle tseegkesovvi
2018: Amanda Kernell Guldbaggen-baalhkah vitni Saemien vïrre-filmen gaavhtan
2018: Lene Cecilia Sparrok Guldbaggen-baalhkam vitni böörmemes nyjsene-råållan gaavhtan Saemien vïrre-filmesne
Lidteratuvre
Saemien seabradahkesne
2003: Rauni Magga Lukkari jïh Inga Ravna Eira manuse-gaahtjemem vitnigan
2010: Sara Margrethe Oskal Davvi Girjjin novella-gaahtjemem vitni
2011: Åesteme-öörnege tseegkesovvi gærjijste jïh musihkeste
