Guktie bïenje viehkine sjïdti

1. Goltelh jïh lohkh

Guktie bïenje viehkine sjïdti

Såemies saemien kaarre lij ikth bovtsigujmie barkeminie. Dïhte bovtse lij goh gedtie guktie lij deememinie. Barki gujht dej bovtsigujmie goske joe lij dle öövre sæjloeminie.

Dle vuaptan sjædta aktem ohtje tjeehpes juvretjem mij gïehtele dan sov minngesne mænna, guatsa vuartesje guktie dïhte kaarre barka.

Goh lij dle dïhte kaarre tjoereme orrijidh jïh edtji dle lïegkedidh, dle dïhte bïenje båata, sæjhta govledh: «Guktie gåarede, buektehth deemedh dejtie dov bovtside?» «Ae», dïhte kaarre jeahta, satne maa dan soe syjle, dej hov gidtjh nieljie juelkieh jïh sov jis barre göökte, ij amma satne goh.

Dle dïhte bïenje gihtjie: «Dagke viehkiem sïjhth?»

«Jaavoe», dïhte kaarre svååroe, «nov amma viehkiem sïjhtem.»

Dle dïhte bïenje jeahta: «Manne edtjem datnem viehkiehtidh jis ohtje maaksotjem åadtjoem dan barkoen åvteste.»

«Nåå, maam dle maaksojne sïjhth?» dïhte kaarre sæjhta daejredh.

«Ae,» dïhte bïenje jeahta, «jis manne åadtjoem dah måaroeh jïh ohtje maaletjem jïh lïemem gosse datne dle niestiem vaaltah jïh doeltehtamme, del edtjem manne dejnie nöökedh. Ihke dam dle sïjhtem.»

Dïhte kaarre ojhte bïenjem viehkene veelti. Jïh numhtie dam dle bïenje viehkene sjïdti dejtie saemide, båatsoej gaavhtan.

(Holm Bull, E. & Bergsland, K. (1993). Lohkede saemien. Davvi Girji o.s.)

2. Vaestedh

1. Mejnie kaarre barkeminie?

2. Guktie bovtse lij?

3. Gïe kaarrem viehkiehti?

4. Mannasinie kaarre tjoeri orrijidh barkedh?

5. Maam bïenje maaksojne sïjhti?

3. Darjoeh laavenjasside

4. Lïerh

Seerkeme-baakoeh

-tje, -adtje

Mijjieh seerkeme-gietjide -tje jïh -adtje nuhtjebe gosse soptsestidh mij akt onne jallh unnebe:

bïenjetje

Göökte-lïhtsen substavntijvh

Golme-lïhtsen substantijvh

Göökte-lïhtsen substantijvi minngie-gietjieh

5. Darjoeh laavenjasside

6. Tjaelieh

Lohkh soptsesem ikth vielie. Tjaelieh soptsestallemem kaarren jïh bïenjen gaskemsh.