Skip to content
Lectures and Presentations

Staaloej bïjre

Staaloe gellie saemien soptsesinie gååvnese, jïh dïhte lij alvas tjuvrie, bovtse­ ruavere jïh almetjen-bårrije. Tjaalege lea gærjeste «Staaloeh vienhtieh aske lea dålle» maam Kirsti Birkeland tjaaleme. Ella Holm Bull lea tjaalegem åarjel-saemien gïelese jarkoestamme.
Daate staaloen barkoe. Guvvie.
Image: Helen Blind Brandsfjell / CC BY-SA 4.0

Staaloe

Staaloe lij alvas tjuvrie, bovtse­ ruavere jïh almetjen-bårrije. Gosse staaloe gïetskesisnie, eah leah dellie guhte seadtosne. Dïhte guhte dejnie åehpies dïhte aktetje-leejne daajra: destie hïegkem vaeltedh, seamma magkeres maaksoe.

Dejpeli lin staaloeh aelien, læjhkan idtjin maehtieh sjeavodh årrodh: Seamma gogkoe böötin dellie leavadin, skaalterdin, njårkoejin jïh plïjhtjin. Jis lin måeresne dellie stoerre moerh meehtin tsåapkodh. Guktie guarkah staaloe lij bïegkesne jïh værtosne.

lj lij saemien-maanide luhpieh njårkodh, juktie dillie staaloem gåvhkoehtin.

Gosse staaloe almetjem bårreme, dillie ij lij vielie aelien. Dan mænngan jïjtjemse goh jïekngem vuesiehti, jïeknge faamoejgujmie jïh jïeknge byöpmijes, jïh aaj goh dejpeli vijkingh, åesies-maennieh, skaehtie-krïevijh vååjni. Staaloe sïjhti rïeseldihkie årrodh, garmeres Iij jïh ræjhkoes. Sïjhti aaj jïjtjedh faamojde vuesiehtidh.

Guvviedamme aaksjoe. Guvvie.
Image: Inga Beate Bæhr / CC BY-NC-SA 4.0

Staaloen kåanste lij gåhkese bæjjese njulhtjedh, gierkieh gïetigujmie njeervedh jïh löövles aath sleengkedh. Iktesth aaksjoem jïh moere-klabpam meatan utni, dïeve beetneh-bongkem (naakenh vienhtieh dïeve voessem utni), jïh bïenjem man nomme Ragk, Raagke jallh Hompe.

Saemide lij gyöhpehke staalojde nulliehtidh juktie dej dan löövles jïh sööjmes åssjalommesh.

Staaloej bööremes beapmoeh lin tsååbph, njålhtjehkh jïh saemien­ maanah. Jis beapmose hååsketjh jallh govnetjh böötin, dellie dejtie olkese bïenjide vedtin. Dïhte guhte hïegkem staaloste sïjhti vaeltedh, dïhte tjoeri ajve akten aejkien tsaepmedh, voen staaloe ajve veaksahkåbpoe sjïdti.

Gosse staaloem tsaepmiestamme, dellie dïhte stille gællan sjïdti jïh idtji voejhkelh tjuedtjielidh aerebi saemie dam bovvestamme. Staaloen tæjhkoem tjoerin dallah tjaesniestidh aerebi goh dïhte staaloste vïrrem åadtjoeji skeenedh, jis ojhte, staaloe vihth jielije sjïdti.

Saemieh deejrin miehtjies dajvesne lij jïermijes ektesne, stoerre fuelhkine årrodh. ldtjin staaloeh dam guarkah. Fïerhte fuelhkie oktebisnie veasoeminie, guhkede jeatjah staalojste.

Gaajhkh meehtin jïjtjemse staalojne darjodh, dïhte lij isvelihke: Jis ååredæjjam jïh åejjiem bissi mearan kristemem jïh kroessem slijhti, jïh dam gyrhkesjimmien jallh aaj aejlegs­ biejjien darjoeji, dellie staalojne sjïdti. Dan mænngan dan jïjnjem båajhtedem meehti darjodh, idtji annje gåessie gænnah nåhkh.[1]