Guktie appelle-hammoej bïjre tjaeledh
Guktie patosen bïjre tjaeledh
Naemhtie maahtah aelkedh:
Seedtije patosem nuhtjie gosse ...
Patose lea sïejhme vierhkie-vierhtie tjeakoes argumentasjovnesne jïh patose-appellesne guktie ...
Patose tjarkebe sjædta gosse seedtije ...
Teeksten nænnoes domtese-appelle (patose) ...
Teeksten/teeksti patose-argumenth ...
Teekste domtesh gååske
Etose
Tjaelije åehpies jallh barkoem åtna mij etosem vadta? Vuesiehtimmien gaavhtan seedtije etose-argumentasjovnem teekstesne nuhtjie? Jis seedtije dam dorjeme dellie jïjtje dååjrehtimmiej bïjre, buerie vuajnoej bïjre tjaaleme jallh argumenth mubpijste buerie etosinie lööneme.
Seedtijen veaksehks etose, gosse ...
Seedtijen buerie etose, dan åvteste dan lea maahtoe aamhtesen/aamhtsen bïjre
Seedtijen nåake etose dan åvteste dan lea faatoes dååjrehtimmie
Etose-argumentasjovne
Jis tjaalah «Manne skïemtje-såjhteridie guarkam... » dellie daate etosem seedtijasse vadta. Dan åvteste mijjieh dellie guarkebe/sovmebe seedtijen buerie aarvoeh.
Seedtije sæjhta vuesiehtidh dan leah buerie aarvoeh, jïh dan åvteste etosem nuhtjie.
Seedtije vuesehte, dan lea etose, gosse tjaala...
Mijjieh argumentasjovnem teeksten minngemossesne gaavnebe
Seedtije etosem nuhtjie jaehkiehtidh gosse dan dååjrehtimmiej bïjre tjaala ...
Daesnie seedtije etosem lööneme jeatjah maehteles almetjistie gosse tjaala ...
Logose
Logose leah argumenth jïh bagkesimmieh teekstesne. Mijjieh maehtebe goltelæjjide jaehkiehtidh jis argumenth jïh bagkesimmieh nuhtjebe mah saatnan jallh buajhkoes.
Seedtije argumenth nuhtjie mah edtjieh goltelæjjan logosem tsevtsedh
Daate biehkie teeksteste logosem, jiermiem, vuesehte ...
Gosse dam jeahta, dellie daate logosem heajjode. Dan gaavhtan ...
Daate teeksten logosem nænnoste juktie ...
Seedtije voejhkele logose-appellem nænnoestidh gosse …
Dah bïevnesh teeksten logosem nænnoestieh jïh edtjieh ...
Seedtije logose-argumenth nuhtjeme guktie …
Kairose jïh aptume
Kairose lea reaktoe baakoe reaktoe tïjjese. Teekste tjuara håaleme-tseahkan sjïehtedh goh nuepie, sijjie, tïjje, goltelæjjah, aajmoe j.n.v.
Aptume soptseste jis teekste lea «sjiehteles». Datne tjoerh vuarjasjidh mejtie teekste tseahkan sjeahta. Mujhtieh gïelem teekstesne aaj vuarjasjidh jïh gïeh dåastojh leah.
Teekste aptumen krïevenassh vuesehte dan åvteste gïele jïh tsiehkie ulmie-dåahkan sjïehtesjamme.
Mov mïelen mietie teekste ij aptumen krïevenassh fulkh dan åvteste gïele ij dåastoejidie sjïehtesjamme.
Minngemes maehtebe aptumem goerehtidh, jis teekste sjiehteles. Mov mïelen mietie…
Mov mïelen mietie seedtije kairosem hijvenlaakan vuarjasjamme, dan åvteste seedtije reaktoe baakoeh reaktoe tïjjese veeljeme.
Ij seedtije reaktoe tïjjen veeljeme daam lohkeme-prieviem bæjhkoehtidh, jïh dan åvteste kairosem båajhtede vuarjasjamme.
Etosem maehtebe göökten haaran juekedh
Seedtije maahta etosem utnedh nommen jallh barkoen gaavhtan.
Seedtije maahta etose-argumentasjovnem teekstesne nuhtjedh. Dellie dïhte sov dååjresi jïh buerie vuajnoej bïjre soptseste jallh argumenth löönie mubpijste buerie etosinie.