Njuike sisdollui

Bargobihtát ja doaimmat

Geahččaladdan: Guovssa DNA isoleren

Dán geahččaladdamis geavahat materiála mii sisttisdoallá liige ollu DNA - namalassii guoli guovssa. Hárjehusa prinsihppa lea sirret luvvejuvvon DNA proteiinnain ja buoiddis, mat leat eará váldokomponeanttat guovssa orgánalaš materiálas.

Metoda

Reagensláse mas golbma  gearddádaga: DNA luvvejuvvon sáltečázis bajimusas, proteiinnat gasku ja buoideávdnasat luvvejuvvon kloroformas vuolimusas. llustrašuvdna.

Proteiinnat ruhppejuvvojit ja denaturerejuvvot sáltečážis ja liggema bokte, ja ges buoideávdnasat luvvejuvvot kloroformas. Maŋŋel sentrifugema oažžut čađačuovgi čáhččás golgosa, mas lassin sálttiide maiddái lea luvvejuvvon DNA.

DNA ruhppejuvvo dastto čielga alkoholii. Mii sáhttit maid geavahit ruksesspriitta. Berrejit leat guhkes, seakka reagensláset, vai DNA-goaikanasaide šaddá guhkes geaidnu «gahččat» láse čađa. Dat váikkuha ahte čielgasit oaidnit árpolágan ruhppema.

Máŋga joavku sáhttet ovttasbargat vuođđoluvvosiin (gitta čuokkis 5 rádjái). Lea dehálaš gieđahallat guovssa bures oažžun dihte buoremus vejolaš bohtosa.

Guoksa

Dápmoha vuovdda deaddin vai láddan guoksa (siepmangolggus) golgá olggos. Govva.

Guovssa sáhtát ieš čohkket guolis maid darvehat dan áigodagas go guoksa lea láddan ja golgi, dahje sáhtát maid oastit gálvoskáhppojeddjiin. Guovssa sáhttá áinnas galmmihit ja vurket, nu riibá máŋga jagi.

Rusttegat ja luvvosat
  • 2 ml ovttaháválaš dálkkasnállu nálu haga
  • cearkeláseš (50 ml)
  • reagensláse (guhkes)
  • lásesoabbi
  • sentrifugabohcci
  • guoksa (sáhttá oastit dáppe: www.biokonsult.no)
  • 10 % Zalo, gallehuvvon NaCl-luvus
  • Kloroforma (triklormetána) Sihkarvuođanjuolggadusat ThermoFisher Scientific`as
  • absoluhtta alkohola
  • duoldi čáhci
  • sentrifuga
  • gummefáhcat
  • áibmonjammanskábe dahje eaŋkilis njaman

Bargovuohki

  1. Deavdde 0,5–1 ml guovssa muhtin 2 ml dálkkasnállui mas ii leat nállu. Várut ahte cuoccat eai čuovo mielde guovssas.
  2. Deatte guovssa čađa dálkkasnálu 3-4 geardde vai golggus homogeniserejuvvo.
  3. Lasit 10 ml čázi ja seagut bures guovssain.
  4. Lasit 1 ml 10 % Zalo. Spermiet luvvejuvvot dál, ja oaččut šliivvi dahje dildaga DNA:s ja proteiinnas.
  5. Lasit 20 ml gallehuvvon NaCl-luvvosa ja seagut bures.
  6. Váldde eret 5 ml dán luvvosis ja bija duoldi čáhcái 5–10 minuhtii.
  7. Luvus čoaskuduvvo ja lasihuvvo 5 ml kloroforma. Šluvgge bures 2–3 min. Geavat čavddis lohki ja/dahje gummefáhcaid. Geavat áibmonjammanskábe dahje eaŋkilis njammanrusttega go klorofoarpmain barggat.
  8. Sentrifuge 10 minuhta.
  9. Bija várrogasat ovtta goaikkanasa DNA-luvvosa bajildussii guhkes reagenslásii mas lea alkohola. DNA ruhppejuvvo sárasin.
  10. Giesa DNA-sárrasiid lásesoabbái.
DNA čoaltašuvvon smávva čoaltun. Govva.

Fuomáš: Ale leike klorofoarpmá bassangárrái maŋŋel. Čuovo oahpaheaddji instrukšuvnnaid.

Dokumenteren

Geavat mobilkamera proseassa dokumenteret. Čális dađistaga bohtosiid ja geavat áinnas raportagenerahtora go deavddát guorahallama raportta.


CC BY-SADán lea/leat čállán Skolelaboratoriet for biologi, UiO ja Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 01/06/2020

Oahppanresurssat

Bioteknologi i praksis