Amas šlájaid ozus - Naturfag (SF) - NDLA

Njuike sisdollui
Oppgave

Amas šlájaid ozus

Amas šlájat sáhttet leat áittan biologalaš girjáivuhtii. Gávnnat vejolaš váttisvuođaid, ja oza amas šlájaid doppe gos don orut.

Bargobihtát

Loga Artsdatabankena artihkala Mii lea amas šládja? ja vástit gažaldagaid.

  1. Mii lea amas šládja?
  2. Mii lea guvllolaš (regionála) amas šládja?
  3. Mo amas šlájat bohtet Norgii?
  4. Mo váikkuhit dálkkádatrievdamat amas šlájaid lávdama?
  5. Máid mii sáhttit dahkat ráddjen dihte amas šlájaid lávdama?
  6. Mo sáhttet amas šlájat leat áittan šlájaide mat lunddolaččat gávdnojit min guovlluin?

Gávdnet amas šlájaid doppe gos orrubehtet

Bargobihtáin vuolábealde galggat lohkat ja dulkot kárttaid ja dat leat dan dihte visuálalaččat. Mis eai leat molssaeavttut dáidda bihtáide.

Geavahehpet Miljøatlas kártta bargobihtáid bargadettiin.

  1. Gávdnet amas šlájaid ovdamearkkaid doppe lahkosis gos orrubehtet.
  2. Geavahehpet dieđuid daid iešguđet šlájaid birra mat leat kárttas. (Deaddilehpet šlája nama ja viidáseappot leaŋkka mii lea "Listestatus" bokte, oažžun dihte oidnosii šlája riskaárvvoštallama.)

    1. Dál válljebehtet moadde dáin šlájain, ja gávnnahehpet makkár áittan dat leat.
    2. Geahččalehpet gávdnat šlájaid mat levvet iešguđet vugiiguin.
  3. Ráhkadehpet bajilgova das maid gávnnahehpet. Das sáhttá ovdamearkka dihte leat mielde:

    • sámegiel- ja dieđalaš namma
    • lunddolaš lávdan
    • lávdan Norggas
    • riskakategoriija
    • leavvanvuohki
    • viidánanleaktu (man jođanit lea šlájas potensiála leavvat?)
    • ekologalaš váikkuhus
    • dálkkádatváikkuhusat
  4. Sáhttibehtet go dii veahkkin hehttet ovttage dáid šlájaid leavvama? Guorahallet gávdnojit go dieđut dán birra suohkana ruovttusiiddus, dahje váldet oktavuođa suohkaniin.
  5. Gávdnojit go ovdamearkkat amas šlájaide maid mii "háliidit" Norggas? Gii dalle mearrida maid mii háliidit ja eat?
  6. Gilvet máhtu amas šlájaid birra juogadeami bokte das máid lehpet gávnnahan. Seammat dii sáhttibehtet ráhkadit juoidá máid heive juogadit sosiála mediáin dahje skuvlla diehtojuohkinšearpmain?

Ohcet amas šlájaid doppe gos orrubehtet

Okta doaibmabidju amas šlájaid leavvama vuosttaldit lea hehttet šlájaid ásahuvvama. Dalle mii fertet diehtit gos šlájat leat.

  • Plánebehtet olgomátkki mas ohcabehtet amas šlájaid, ja kártebehtet gávdnoštumiid. Váldet oktavuođa suohkaniin gos orrubehtet, ja jerret dárbbašit go sii veahki konkrehta bargui.
  • Dii sáhttibehtet maiddái vuosttaldit amas šlájaid. Dan koordinerebehtet suohkaniin. Gávdnojit earret eará garra njuolggadusat das mo gieđahallat amas šattuid maid leat čoaggán.
  • Geavahehpet Artsorakel nammasaš appa veahkkin gávnnahit makkár šlájaid lehpet gávdnan.
  • Registrerebehtet áinnas gávdnosiiddaidet Artsobservasjoner neahttasiidui. Lea dehálaš dokumenteret áicamiid buriid govaiguin, vai sii geat maŋŋil geavahit dieđuid dihtet sihkkariid ahte din šládjanammadeamit dollet deaivása.

Gáldut

Artsdatabanken. (2019, 1. desember). Regionalt framande artar. https://www.artsdatabanken.no/Pages/241515/Regionalt_framande_artar

Miljødirektoratet. (2019, 29. mai). Fremmede arter. https://miljostatus.miljodirektoratet.no/tema/arter/fremmede-arter/

Guoskevaš sisdoallu

Dán lea/leat čállán Thomas Bedin.
Maŋemusat ođastuvvon 2023-08-11