Jođaskeahtes kommunikašuvdna radiosignálaiguin

Eatnasiin mis lea mobiilatelefovdna mielde miehtá gos vánddardit. Stuora oassi min árgabeaivves gáibida ahte das lea doarvái elrávdnjii, ahte lea nehttii čadnon, ja ahte appat doibmet. Mobiilatelefovnnain mis lea jođaskeahtes kommunikašuvdna máksinterminálaiguin, bileahttavuogádagaiguin, TV:ain, bealljebuncciiguin, biillain, čuovggaiguin ruovttus, olbmáiguin ja ollu eará. Ollet dohko gos mii leat odne lea váldán badjel 100 jagi, ja buot álggii rádiosignálaid teoriijas.

Vuosttaš gii válddahii radiobáruid teorehtalaččat birrasiid jagi 1870 lei fysihkar James Clerk Maxwell. Son oaivvildii ahte rádiobáruin ii boahtán leat makkárge praktihkalaš ávki. Muhtun jagiid maŋŋil ráhkadii fysihkar Heinrich Hertz radiosáddejeaddji ja-vuostáiváldi mii duođaštii ahte radiobárut gávdnojedje. Dat doaimmai dušše go lei oanehis gaska sáddejeaddji ja vuostáiváldi gaskkas.

Lei Guglielmo Marconi gii vuosttažiin nagodii guhkit gaskkaid sáddet radiosignálaid. Juovlamánus 1901 sáddii son telegráfa bokte vuosttaš radiosignálaid Atlanterábi badjel. Go Titanic vuojui jagis 1912, de gádjo badjel 700 olbmo Marconii telegráfavuogádaga dihte, mii lei biddjon skiipii.

Radiobárut – elektromagnehtalaš suonjardeapmi

Radiobárut leat elektromagnehtalaš suonjardeapmi. Sáddejeddjiin ja vuostáiváldiin lea jođaskeahtes kommunikašuvdna vejolaš guhkes gaskkaid badjel. Násttit mat leat čuođi miljovnna čuovgajagi eret, sáddejit radiobáruid maid mii darvehit dáppe eatnamis. Go oaččut ođđa mobiilatelefovnna, de sáhtát bidjat boares telefovnna ođđa telefovnna ala, ja dáhtat fievrriduvvojit jođaskeahttát radiobaruid bokte.

Bárroguhkkodat ja frekveansa mearridit olámuttu

Radiobáruin leat bárroguhkkodagat gaskkal 1 mm ja 100 km. Go ovdal bijaimet radioapparáhta dihto kanálii, de lei frekveansa man ozaimet. Elektromagnehtalaš suonjardeami bárroguhkkodat ja frekveansa leat jorgut gorrálasat. Frekveansa muitala man jođanit okta bárru leavvá. Go frekveansa lassána, de oatnu bárroguhkkodat.

Elektromagnehtalaš suonjardeapmi boahtá earret eará čuovgapearain, mobiilatelefovnnain, Wi-Fis ja mikrobárroommániin. Dan eai ane várálažžan, go suonjardeamis ii leat doarvái energiija vahágahttet goruda seallaid. Muhtimat ballet ođđa 5G-neahtas, muhto dán neahta gieddi lea geahnoheabbo go dat mii leat čuovgapearain, ja eatnasat mis eai bala ahte čuovgapearat dagahit dearvvašvuođaváttuid. Dan máid baicca berret váruhit, lea ahte earát eai nagot darvehit radiosignálaid maid sáddet, dahje ahte don oaččut dieđuid maid it hálit radiobáruid hámis.