Simuleremat - Naturfag (HS) - NDLA

Njuike sisdollui
Fagartikkel

Simuleremat

Simuleremat ja animašuvnnat leat lihkadeaddji ja interaktiiva modeallat mat leat ávkin go bargat moalkás oktavuođaiguin. Dat álkidahttá oahppama ja adno maiddái guoimmuheapmin, dutkamii, prognosaid ovdánahttimii, konstrukšuvnnaid modelleremii ja ollu earái.

Dihtorsimuleremat ollu ulbmiliidda

Dihtorspeallu lea ráhkaduvvon guoimmuheami ja/dahje oahppama várás. Eará simuleremat leat ráhkaduvvon buvttadeami várás, dutkat oktavuođaid dahje gozihit proseassaid. Rájit daid iešguđet tiipaid gaskkas jávket dađistaga áiggi mielde, ja oallugat čuoččuhit ahte oahppan boahtte áiggis dáhpáhuvvá eanaš spealuid bokte.

Simuleremat oahpus

Simuleremat adnojit oahppamii oahpahusas ja hárjeheapmái industriijas. Dutkan čájeha ahte go geavaha interaktiivvalaš doaimmaid ja simuleremiid, de lea álkit oahppat. Dat sáhttá dahkat abstrákta ja moalkás fenomenaid eanet konkrehtan ja ipmirdahtti. Buorit oahppangovat maid lea álki muitit, sáhttet doaibmat "faggin" masa darveha dieđu.

Simuleremat eai sáhte buhttet praktihkalaš vásáhusa laboratoriijas, girdi cockpitas dahje čuohpadansáles, muhto lea mávssolaš lasáhus mii addá vejolašvuođa geahččaladdat ja geardduhit máŋgii liige goluid ja riska haga.

Simuleremat maid addet vejolašvuođa geahččaladdat áššiid mikro- ja makrodásis maid muđuid it sáhte áicat. Simuleremis vulobealde sáhtát rievdadit temperatuvrra ja molekylamássá oaidnin dihte mo dat váikkuha molekylalihkastagaide.

Dálkedieđáhusat ja eará prognosat

Mii fidnet dárkilis dálkedieđáhusaid ollu áppain, TV-kanálain ja Interneahtas. Ollu neahttasiiddut fállet heivehuvvon dálkedieđáhusaid lohkameahttun báikkiin olles máilmmis.

Dárkilis prognosat temperatuvrrain, njuoskkadagain, beaivvádagain, biekkain ja balvvaiguin sáhttet ráhkaduvvot danne go leat vásáhusat mat leat vurkejuvvon ja analyserejuvvon guhkes áiggi badjel. Seamma prinsihpat geavahuvvojit maiddái go eará prognosat ráhkaduvvojit. Dáhtaprográmma simulere mii boahtá dáhpáhuvvat, ovddeš vásáhusaid dáhtaid vuođul ja dan dieđu vuođul mii prográmmii addojuvvo. Lea álkit dulkot animášuvnnas dieđuid biekka vuoimmi ja hálttii birra, go seamma dieđuid tabeallain, teavsttain ja sártniin.

Simuleremat industriijas, dutkamis ja plánemis

Maid jáhkát leat oktasažžan bohkamis, oasusgávppašeamis, modeallahábmemis, johtolatplánemis ja dálkedieđáhusas? Dás oainnát muhtin ovdamearkkaid masa dáhtasimuleremiid sáhttá ávkin atnit.

Dán lea/leat čállán Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 2019-01-11