Orgánalaš ávdnasat
Buot orgánalaš ávdnasiin lea karbona oassin struktuvrras. Gávdnojit dušše muhtin moadde ovttastusa main lea karbona, mat rehkenastokuvvojit eahpeorgánalažžan. Dábáleamos ovdamearkkat eahpeorgánalaš karbonaovttastusaide leat karbondioksiida ja karbonasuvri/čitnasuvri (
Ávdnasiid mat leat ráhkaduvvon dušše hydrogenas ja karbonas, gohčodit hydrokarbonan. Karbonatomat leat čadnon oktii gollosiidda iešguđet guhkkodagain.
Alkánat – karbonagollosat duppálčanastagaid haga
Alkánat leat karbonagollosat duppálčanastagaid haga ja dain leat iešguđet guhkkodagat. Danne go buot karbonatomain leat njeallje čanastaga eará atomaide, de ovtta ládje ii leat sadji eambbo atomaide. Dan dihte eai reagere alkánat nu álkit eará ávdnasiiguin.
Alkenat – karbonagollosat duppálčanastagain
Alkenat leat ráhkaduvvon karbonagollosiin main leat okta dahje eambbo duppálčanastagat karbonatomaid gaskkas. Molekylat main lea duppálčanastat leat gallekeahttát. Alkenat leat nappo gallekeahtes hydrokarbonat.
Alkenaid duppálčanastagat dahket ahte dát ávdnasat reagerejit álkibut eará ávdnasiiguin go alkánat. Go duppálčanastat boatkkana, de báhcet luovos elektrovdnabárat mat sáhttet ávdnet čanastagaid eará ávdnasiidda.
Alkenat sáhttet leat vuođđun ráhkadit plástta. Polyetena (PE) plásttas leat ollu etenmolekylat mat leat reageren ja ávdnen guhkes gollosiid.
Alkynat – karbonagollosat trippalčanastagain
Alkyna joavkkus gávdnat mii ávdnasiid main leat karbonagollosat main leat okta dahje eambbo trippalčanastagat.
Dan álkimus alkynas leat guokte karbonatoma ja gohčoduvvo etynan. Ávnnas lea eambbo oahpis namain acetylen dahje áhcahangássa.
Aromáhtalaš hydrokarbonat – karbonagoallus lea riekkis
Hydrokarbonaid mat ávdnejit riekkishámát struktuvrraid gohčodit mii aromáhtalaš hydrokarbonan. Álgoálggus gulai dát namahus ávdnasiidda mat vulge benzen nammasaš ávdnasis. Benzenas lea njálgga lágaš hádja, ja dan dihte gohčodedje dan ovttastusa aromáhtalažžan. Odne geavahuvvo namahus buot hydrokarbonaide main lea riekkishámát struktuvrrat. Benzen gávdno bensiinnas. Jus don leat sin gaskkas geaid mielas bensiinnas lea njálgga hádja, de lea benzen mii čilge dan hája. Vaikko bensiinnas lea buorre aroma, de ii leat buorre goansta haksit bensiinna bearehaga - benzen dagaha borasdávdda.
Beaivválaš gielas mii geavahot alkohola doahpagiin go oaivvildit etanola dahje sprihta. Etanola lea dušše okta máŋggá ávdnasis mat gullet alkohola nammasaš jovkui.
Iešvuođat
Ovttageardánis alkoholat leat golgi hámis latnjatemperatuvrras. Dat leat polára ja dan dihte luvvejuvvojit álkit čáhcái.
Kemiijalaš bajásráhkadus
Jus mii váldit vuođu etána nammasaš hydrokarbonas ja lonuhit eret ovtta H-atoma hydroksylajoavkkuin (
Geavaheapmi ja gávdnoštupmi
Muhtin lágaš jeastaguobbarat ávdnejit etanola go boldet sohkara. Dán atnet ávkin vuollaga ja viinna buvttadeamis.
Glyserola nammasaš alkohola lea okta buoiddi huksengeđggiin.
Jus divttát ovtta ruksesviidnabohttala orrut goarkka haga, de das haksogoahtá suvra hádja go lea mannan veaháš áigi. Baktearat nuppastuhttejit etanola ruksesviinnas edetsuvrin (etanasuvrin) oksygena vehkiin mii gávdno áimmus.
Edetsuvrris (
Go gorut nuppastuhtte biebmoávdnasiid energiijii, ja unnán oksygena lea olámuttus, de ávdnejuvvo mielkesuvri (laktáhta) liigebuvttan. Mielkesuvri geavahuvvo maiddái ávnnasin kosmehtalaš buktagiin ja borramušávdnasiin.