Genat leat ráhkadanneavvagat proteiinnaide
Kommunikašuvdna muhtin seallas
Dárbu dihto proteiidnii, dahje signála muhtin hormonas, sáhttá váibmosis bidjat gena johtui vai rahkadanneava máŋgejuvvo DNA:s mRNA:ii. Go sádde mRNA olggos cytoplasmai proteiinna ráhkadanneavvagiin, de váimmus addá dieđu ribosomaide ahte galget buvttadit dan proteiinna.
Ribosomat leat organeallat mat enzymaid vehkiin laktet oktii aminosuvrriid proteiidnan. Aminosuvrriid ortnetvuođđu lea mearriduvvon mRNA bokte (ráhkadanneava mii váibmosis bođii), ja tRNA buktá rievttes aminosuvrri dađi mielde go koda "lohkkojuvvo" ribosomas.
Leat proteiinnat mat dasto mearridit mii seallas galgá dáhpáhuvvat, ja mo organisma šaddá. Ovdamearkka dihte leat proteiinnat mat mearridit vuoktaivnni, dahje man jođánat ja sávrrit mii sáhttit šaddat.
Seallaváimmus suddje buot proteiinnaid ja olles du originála ráhkadanneavvaga. Dat lea vurkejuvvon deoksyribonukleidnasuvrin, oaniduvvon DNA (DeoxyriboNucleic Acid). Leat dušše ráhkadanneavvaga máŋgosat (mRNA) mat adnojit cytoplasmas go proteiidna galgá buvttaduvvot.
Gena lea bihttá DNA-molekylas mii sisttisdoallá ráhkadanneavvaga dihto proteiidnii. Gena máŋgejuvvo mRNA:ii nu ahte ribosomat sáhttet "lohkat" ráhkadanneavvaga go oktiilaktet aminosuvrriid proteiidnan.
Proteiinnat
Olbmogorudis leat birrasit miljovnna iešguđetlágan proteiinna main guđesge leat dihto doaimmat. Proteiidna lea dárbbašlaš bajáshukset ja ortnegisdoallat seallaid ja iešguđet molekylaid, ovdamearkka dihte hormonaid ja enzymaid.
Polypeptiidaráiddut sisttisdollet ollu iešguđetlágan aminosuvrriid. Dan 20 aminosuvrris mat min gorudis leat huksengeađgin, leat iešguđetlágan iešvuođat.
Lea aminosuvrriid válljen, láddagas ja ortnetvuorru, ja maid polypetiidaráiddu guhkkodat mii mearrida mo ráidu galgá njámmasit. Dat fas mearrida guđe iešvuođaid proteiidna oažžu, ja nu de ovdamearkka dihte mearriduvvo galget go dus smarfe vai njulges vuovttat.
Lebbejuvvon polypeptiidaráidu lea biologalaš aktivitehta haga, iige leat rievtti mielde proteiidna ovdalgo njámmasa čoahkkái ođđa struktuvran. Gárvves proteiinna máhccun dáhpáhuvvá váldoáššálaččat golgiappárahtas.
Ovdamearkkat proteiinnaide
Entzmat áradit biologalaš proseassaid.
- Huksenproteiinnat leat proteiinnat seallamembránain, dákterikkis, vuovttain ja gaccain.
- Fievrredanproteiinnat leat ovdamearkka dihte hemoglobiidna varas.
- Proteiinnat mat váikkuhit lihkadeapmái, gávdnat earret eará dehkiin, libardanguolggain ja siepmanseallageažis.
- Suodjalusproteiinnat leat antiávdnasat.
- Regulerenproteiinnat leat muhtin hormonat.
- Fievrredanproteiinnat seallamembránain váikkuhit dihto molekylaid čuoldáseapmái ja sisaváldimii.
- Vurkkodanproteiinnat gávdnojit gortnis, mielkkis, ruotnasiin ja sullasaččain.
Guoskevaš sisdoallu
Finn ut hvilken rolle hydrofobi og hydrofili har ved proteinfolding. Generer et tilfeldig protein og se hvordan det folder seg sammen i ulike miljø.
E-forelesningen beskriver hvordan proteiner er bygget opp, og hvilke egenskaper og roller proteinene har i kroppen.