Daennie boelhkesne saemieh vååjnesasse böötin jïh eelkin sijjiem krïevedh seabradahkesne. Daelie mijjieh orre maadtskuvle-laakem åadtjoejimh, mij nuepiem saemien maanide vedti, lïerehtimmiem åadtjodh saemien-gïelesne. Mijjieh voestes learoe-soejkesjem aaj åadtjoejimh saemiengïelen-faagine jïh saemien teemine.
Jaepien 1971 Saemie-konferanse bæjhkoehtimmiem darjoeji gusnie tjeeli saemieh akte åålmege njieljie rijhkine, mah sijhtieh goh saemieh jïjtse dajvesne Saepmesne jieledh jïh saemien politihkeles programmem darjodh. Daate bæjhkoehtimmie positijve domtesh saemide vedti.
Daan boelhkese raajese «Vuesehth Saemien Voejkene» sjeahta mij noerhte-saemien gïelesne «Čájehehket Sámi Vuoiŋŋa» (ČSV). Dan åvteste daennie boelhkesne saemieh vååjnesasse sjïdtin jïh eelkin sijjiem krïevedh seabradahkesne dovne rijhkine jïh abpe veartenisnie.
Saemien noerh bokstaavide ČSV nuhtjin gosse båarastehtin, jïh naemhtie saemien voejkenem jïh saemienvoetem vuesiehtin. Daate lij biehkie saemien nasjovne-bigkemistie mij saemide skreejri ektine barkedh. Jaepien 1978 Stoerredigkie mieriedi tjaetsie-faamoem jeanosne Álttá-Guovdageainnu bigkedh. Destie stoerre gïrremh sjïdtin, jïh minngemes åejvieladtjh tjoerin saemiej krïbpesjimmieh mietedh. Dan mænngan Stoerredigkie saemielaakem mieriedi jaepien 1987, jïh Saemiedigkiem tseegki jaepien 1989.
Jaepien 1978 mijjieh åarjel-saemien learoegærja-normaalem, dah voestes tjiehpies-lidteræære gærjah jïh skuvle-gærjah åadtjoejimh åarjel-saemien gïelesne.
Lohkh vihkeles heannadimmiej bïjre saemien seabradahkesne, Nöörjesne jïh veartenisnie.
Politihke
Saemien seabradahkesne
1978: Stoerredigkie nænnosti jeanoem Álttá-Guovdageainnu deepmesjidh
1980: Saemiereakta-moenehtse tseegkesovvi
1987: Saemielaake jïh saemielaaken gïelenjoelkedassh
1990: Nöörje ILO-konvensjovnem 169 jååhkesji
EU
Veartenisnie
Koloniseradimmie nåhka
1989: Berlinemovre gahtja
1991: Joguslavia juakasovvi – dåaroe eelki
1991: Sovjeten-ektiedimmie juakasovvi jïh «Dïhte galme dåaroe nåhki»
1993: EU – Europan ektiedimmie tseegkesovvi
1995: Soeme jïh Sveerje EU:n meatan
Ööhpehtimmie
Saemien seabradahkesne
1967: Saemien-gïele aalkoe-lïerehtimmine Kárášjohkesne jïh Guovdageaidnusne
1968: Åarjelsaemiej skuvle, Snåasesne
1969: Maadthskuvle-laake nuepieh lïerehtæmman vadta saemien-gïelesne guktie eejhtegh krïeveme
1969: Saemien jåarhke-skuvle tseegkesovvi
1974: Voestes learoe-soejkesje saemie-gïelen faagine jïh teemine
1987: Möönstere-soejkesje saemien learoe-soejkesjinie
1989: Sámi Allaskuvla
Veartenisnie
1969: Orre maadthskuvle-laake
1974: Orre learoe-soejkesje maadth-skuvlese, Mønsterplanen 1974
1985: Orre maadthskuvle-laake
1987: Orre learoe-soejkesje maadth-skuvlese, Mønsterplanen 1987
1994: Orre learoe-soejkesje jåarhke-skuvlese, Reform 94
Jaahkoe jïh gærhkoe
Jielemh
Saemien seabradahkesne
Gåatome-dajve ånnene
1978: Båatsoe-laake – eelki öörnegem driftenhet nuhtjedh
1979: Duedtie-organisasjovne Sámiid duodji
1980-låhkoen: motovre-vuejemh sïejhme båatsosne sjïdteme
1980-låhkoen: Gellie laante-burrieh orrijieh
1990: Saemien fjovle-göölijh reaktah dessieh
1998: Vytnesjæjjaj jieleme-seabradahke
1993–98: Båatsoen jeatjahtehteme-programme
Veartenisnie
1970-låhkoen: Guelie-bïepmehtimmie fjovline
1970-låhkoen: Stoerre fabrihke-tråålerh
1972: Båatsoe-konvensjovne (Nöörjesne jïh Sveerjesne)
1976: Voestes båatsoe-latjkoe
1978: Båatsoe-laake
1980-låhkoen: Gångka-krabba båetieminie
1986: Tsjernobyl-ovlæhkoe
1990: Tåårskebivteme-veahkah
1997: Mielhkie-veahkah
Teknihkeles evtiedimmie
Saemien seabradahkesne
1980-låhkosne: Saemiengïelen bokstaavh daatovrinie
1990-låhkosne: Video, satelihte-TV, daatovrh jïh mobïjlh, ATV:h sïejhme sjidtieh saemien seabradahkesne
Veartenisnie
1969: Voestes almetje askese
1976: Video Home System (VHS)
1981: Nordisk mobijletellefovne-nehte (NMT) bööti
1993: GSM-mobijlenehte, daelie meehti bïevnesem seedtedh jïh dåastodh
Gïele
Saemien seabradahkesne
1978: Ektie noerhte-rijhki noerhte-saemien tjaelemevuekie
1978: Åarjelsaemien-gïelen tjaelemevuekie
1979: Kildinsaemien-gïelen tjaelemevuekie
1983: Julevsaemien-gïelen tjaelemevuekie
1987: Saemien-gïele byjjes gïeline reereme-dajvesne
Organisasjovnh
Saemien seabradahkesne
1968: NSR – Nöörjen Saemiej Rïjhkesiebrie tseegkesovvi
1971: Saemiekonferaanse bæjhkoehti: Mijjieh njieljie åålmegh njieljie rïjhkine
1976: Saemieh Aalkoeåålmegi veartenenraeresne (WCIP)
1979: Samenes Landsforbund
1979: Nealkome-aksjovne Stoerredigkien ålkoelisnie
1983: Saemien Åålmege Noeri Siebrie
1988: Sáráhkká, nyjsenesiebrie
1989: Saemiedigkie rïhpesovvi jïh Ole Henrik Magga voestes presideentine veeljesovvi
1992: Voestes russiske saemie-siebrie lïhtseginie sjïdti jïh Noerhtelaanti Saemie-raerie nommem Saemieraerie åadtjoeji
1993: Barents-regijovne tseegkesovvi
1994: Ole Henrik Magga Rio Tinto Zinken mineraale-ohtsemem tjöödtjesti Ráiteváresne Kárášjohken tjïeltesne
Veartenisnie
1974: WCIP:e tseegkesovvi
1985–91: Mikhail Gorbatsjov, Sovjeten presideente: perestrojka jïh glasnost – nuepie ålkoe-laantese vuelkedh
1991: Sovjeteunijovne juakasovvi
Institusjovnh
Saemien seabradahkesne
1972: Saemien arkijve
1973: Noerhte-laanti Saemien Instituhte
1975–2000: Saemien ööhpehtimmie-raerie
1984: DAT lágádus
1987: Sijti Jarnge, Aarbortesne
1987: Saemien spesialistedåaktere-jargne Kárášjohkesne tseegkesovvi
1990: Davvi Girji
Veartenisnie
1973: Soemen saemien parlameente tseegkesovvi, jaepien 1996 nommem Soemen Saemiedigkie åadtjoeji
1993: Saemiedigkie Sveerjesne
Meedijh
Saemien seabradahkesne
1979–89: Sámi Áigi (saemien plaerie)
1990: Saemien-gïeleldh maana-TV
1990: Sámi Radio:n biejjieladtje TV-saadtege
1992: Sámi Radio sjïere programme-divisjovnine sjïdti
1993: Min Áigi (saemien plaerie)
1993: Áššu (saemien plaerie)
Kultuvre
Saemien seabradahkesne
1986: Saemie-konferanse Ååresne saemien saevegem jååhkesji
1991: Riddu riđđu, voestes festivaale
1992: Saemie-konferanse Helsinkesne nasjonaale-laavlomem Saemiej laavlome jååhkesji
1992: Saemie-konferanse Helsinkesne nasjonaale biejjiem goevten 6. biejjien jååhkesji
1994: Áillohaš jïh saemien kultuvre jarngesne OL-rïhpestimmesne
Kåanste
Saemien seabradahkesne
1974: Deatnogátti nuoran joejkemeplaate Norsktoppen:sne
1977: Iver Jåks kultuvredepartemeenten illustrasjovnebaalhkam åadtjoeji
1978: Máze-dåehkie saemien guvviekåanste orretijoavku
1979: Saemien tjiehpiedæjjaj siebrie
1979: Saemien tjaeliji siebrie
1980: Laavlome Sámiid Ædnan Nöörjen Grand Prix:m vitni
1980: Saemien Teateresiebrie
1981: Beaivváš Sámi Teáhter
1982: Saemien Musihkeri siebrie
1986: Saemien kåanstejarnge
1987: Saemien kåansteraerie
1987: Nils Gaupen filme Ofelaš Oscar-baalhkese nomineereme
1988: Staate-stipeende saemien tjiehpiedæjjide
1989: Kopije-maaksoe tjiehpiedæjjide
1989: Biblioteeke-maaksoe saemien tjaeliejidie jïh guvvie-tjiehpiedæjjide
1989: Mari Boine, voestes saemie gie Spellemann-baalhkam vitni, Gula gula
1992: Saemien faage-tjaeliji jïh jarkoestæjjaj siebrie
1992: Iver Jåks Nöörjen kultuvre-raerien earoe-baalhkam åadtjoeji
1993: Mari Boine Spellemann-baalhkam vitni, Goaskinviellja
1994: Saemiekopije – kopijemaaksoe saemien plaeride, bertide jïh kåanste-siebride
Veartenisnie
Musihke 1970–1990:
Jazzrock
Rock, hardrock
Pop
Hippie-tïjje
Kultuvreles jienebevoete
World Music
Lidteratuvre
Saemien seabradahkesne
1970-låhkoen raejeste: Saemien lidteratuvh jealajieh
1987: Gaepien Gåsta dikte-gærjam Gaaltije bæjhkoehti
1988: Jovnna Ánde Vest Aschehougen romaane-gaahtjemem vitni gærjine Čáhcegáddái nohká boazo-bálggis
1991: Áillohaš Noerhte-laanti Raerien Lidteratuvre-baalhkam vitni gærjine Beaivi Áhčážan
Veartenisnie
1965:n raejeste: sosialrealisme, feminisme, aalkoe-almetji lidteraturvh
1980-låhkoen raejeste: dekolonialisme, post-modernisme
Gærjah åarjel-saemien gïelesne
1974: Ella Holm Bull jïh Knut Bergsland, Lohkede saemien
1984: Ella Holm Bull, Brorke, Tsååbpe-niejten jih Tsååbpe-baernien bijre, Suhtjegh
1984: Lajla Mattsson Magga, Maahke ryöknoe, Daate lea Piere
1985: Ella Holm Bull, Ovmese veareldh
1985: Knut Bergsland, Gustav Hasselbrink, Ella Holm Bull, Saemien lohkeme-gærja
1987: Knut Bergsland, Gåebrehki soptsesh
1987: Gaepien Gåsta, Gaaltije
1989: Ella Holm Bull, Manne joe maahtam lohkedh
1989: Ella Holm Bull jïh Anna Jacobsen, Guktie derhvie-gåetiem tseegkedh
1992: Ando Andersson, Maam dah soptsestamme!
1993: Ella Holm Bull jïh Knut Bergsland, Lohkede saemien
