Smaave baakoeh
Guktie smaave baakoeh nuhtjedh
Smaave baakoeh joekoen vihkele nuhtjedh juktie teekste, soptsese jallh soptsestalleme edtja hijvenlaakan juhtedh. Saemien-gïelen gellie smaave baakoeh, v.g.: Ae, jaa nåå, dle, gujht, ojhte, jis, gænnah, nagke, barre, annje, golh.
Gosse mijjieh soptsestibie jïh tjaelebe dellie joekehts smaave baakoeh daerpies. Smaave baakoeh daarpesijibie v.g. gosse edtjebe gihtjedh, vaestiedidh, jååhkesjidh, nyöjhkedh, mohtedidh, viertiestidh jïh digkiedidh.
Jåarhke-baakoeh
Baakoeh mah raajesem jåarhkieh.
lissine, vuesiehtimmien gaavhtan. (voestegh) eeremes, dellie, dan mænngan, minngemes, dovne … jïh, jallh
Skuvlesne edtjebe ovmessie teekstigujmie barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan soptsesh, novellah, essayh jïh tjihtesh/dikth.
Veeljeme-baakoeh
Baakoeh mah veeljemem buerkiestieh.
jallh, vuj,
Datne maahtah laavenjassem darjodh njaalmeldh jallh tjaaleldh.
Daate reaktoe, vuj ij?
Vuestie-baakoeh
Baakoeh mah vuestie-bielieh buerkiestieh
men, bene, mohte, mearan, vuestelen, læjhkan, vuestie/vööste, aktene, bielesne/mubpene bielesne
Hedtie-baakoeh
Baakoeh mah hedtieh buerkiestieh.
hedtieh, seammalaakan, seamma ….. aaj vuejnebe, aaj daennie diktesne/tjihtesinie, ektie, gåabpaginie teekstine
Fåantoe-baakoeh
Baakoeh mah fåantoeh buerkiestieh.
dan åvteste, dannasinie, dan gaavhtan, ihke, amma, nagke, badth, gujht, jis/jus – dellie, naemhtie, numhtie, guktie, juktie, … -ste båata, darjodh, vihkele
Öörnege-baakoeh
Baakoeh mah tïjje-öörnegem buerkiestieh.
voestegh, mubpesth, dan mænngan, mænngan, gosse, gåessie, goh, dellie, dle, dillie, minngemosth, minngemes, åvtelen, eannan
Laavenjassh
1. laavenjasse
2. laavenjasse
Guktie maahtah daam teekstem bueriedidh?
Piere sov nïejtem Aanna råaki jaepien 2019. Tuhtji Aanna lij faavroes. Piere lyjhki joejkedh. Aanna pop-musihkem lyjhki. Jaepien mænngan gåabpatjahkh lyjhkigan joejkedh. Aanna Pieren gealasadtje sjïdti. Idtji Piere jorkesh. Piere Aannam/Aannine sleejhti jaepien 2020.
3. laavenjasse
Boelhkesne raajesh båajhtede aelkieh. Staeredh, jeatjahtehtieh, lissehth baakoeh juktie raajesh buerebe juhtieh.
Russe-tïjje maahta darjodh guktie gellie learohkh demtieh dah ålkoelisnie. Gellie mah gåalmadinie klaassesne vaedtsieh jåarhke-skuvlesne, eah lïhke voelph utnieh. Eah åadtjoeh russe-bussesne meatan årrodh, åasa aaj akte fåantoe. Joekoen dovres meatan årrodh bussem åestedh. Vuesiehtimmien gaavhtan 20 000 kr duvremes bussen åvteste. Gellie eah dan jïjnjh beetnegh utnieh, dah maehtieh ålkoelisnie årrodh abpe russe-tïjjem.
4. laavenjasse
Maam jååktan darjoejih? Tjaelieh 8-10 raajesh. Ektedh raajesidie juktie teekste hijvenlaakan jåhta.
5. laavenjasse
Maam datne lïereme gosse daejnie teemine barkeme?
Guktie datne maahtah buerebe sjïdtedh tjaeledh?