Ekologiija ja ekovuogádagat

Ealli ja eai-ealli
Ealli oasit gohčoduvvojit biohtalaš fáktoran ja leat buot ealli organismmat nugo šattut ja eallit. Eai-ealli oasit gohčoduvvojit abiohtalaš fáktoran ja leat ovdamearkka dihte temperatuvra, dálkkádat ja čáhci. Dát leat biras mas šláját ellet.
Ekologiijas mii guorahallat mo organismmat váikkuhit nuppit nuppiide, biohtalaš birrasa, ja mo organismmat váikkuhit ja váikkuhuvvojit eai-ealli, abiohtalaš birrasis mas ellet.
Ealli fáktorat
Mii dávjá juohkit ekovuogádaga organismmaid joavkkuide dan mielde mo sii háhket biepmu.
Buvttadeaddjit
Šattuin leat seallat main lea klorofylla mii dagaha vejolažžan doaimmahit fotosyntesa. Dat mearkkaša ahte seallat sáhttet beaivváža vehkiin čázis ja karbondioksiiddas hukset glukosa (viidnemuorjesohkkara) ja eará energiijarikkes orgánalaš molekylaid. Fotosyntesa bokte maid ráhkaduvvo oksygenagássa.
Sivas go nákcejit čatnat beaivvi energiija ja vurket dan energiijarikkes kemiijalaš molekylaide maid earát sáhttet ávkkástallat, gohčodit mii šattuid luonddu buvttadeaddjin.
Golaheaddjit
Ii oktage ealli sáhte beaivváža energiija ávkin atnit háhkat ealádaga ja energiija seamma láhkái go šattut. Eallit fertejit ávkkástallat orgánalaš molekylaid maid šattut leat huksen. Danne gohčodit elliid golaheaddjin dahje konsumeantan.
Muhtin eallišláját ávkkástallet šattuid njuolga ja gohčoduvvojit primára golaheaddjin. Eará eallišláját leat biergoborrit mat háhket ealádaga go borret šaddoborri elliid. Dat gohčoduvvojit sekundára golaheaddjin.
Dáinna lágiin ealádat sáhttá mannat guhkes golaheaddjeráiddu čađa: vuosttašgolaheaddjit, nuppigolaheaddjit ja nu viidáset.

Mollejeaddjit
Mollejeaddjin gohčodit daid organismmaid mat ávkkástallet loahppa energiija mii gávdno orgánalaš ávdnasis elliin ja šattuin.
Dávjá adnojit smávvadivrrit dego máđut ja goppát mollejeaddjin, danne go loktet jápmán elliid- ja šaddoloahpaiguin, muhto rievttes loahppamollejeaddjit leat iešguđetlágan mikroorganismmat dego baktearat ja guopparorganismmat. Daid maŋis báhcet dušše energiijaguoros ávdnasat dego karbondiksiida, čáhci, ammoniáhkka ja eará eahpeorgánalaš ovttastusat.

Mii juohkit luonddu iešguđetlágan ekovuogádagaide
Ekovuogádat lea luonddutiipa mas leat organismmat mat leat vuogáiduvvon dihto luonddubirrasii. Lea nana sorjavašvuohta ja vuorrováikkuheapmi gaskal iešguđetlágan organismmaid ja gaskal organismmaid ja birrasa seamma ekovuogádaga siskkobealde.
Iešguđetlágan ekovuogádagaid gaskkas leat unnit čatnašumit organismmaid gaskkas. Ekovuogádat lea luonddutiipa man mihtilmasvuohta leat dihto organismmat ja birasdilit.
Iešguđetlágan ekovuogádat buktet girjáivuođa
Ovdamearkkat iešguđetlágan ekovuogádagaide sáhttet leat jávri, jeaggi, vuovdi, várri ja fiervá. Juohkeovtta dáin sáhttit juohkit bienalaččat, ovdamearkka dihte goahccevuovdin ja lastavuovdin. Dat sáhttet maid juhkkojuvvot eanet tiipaide ovdamearkka dihte birasdiliid ektui, dego mat dálkkádaga, eatnama ealátdilálašvuođa ja čázi olaheami ektui. Nie oažžut ollu iešguđetlágan ekovuogádagaid mat addet vuođu rikkes luonddugirjáivuhtii.
Bargobihttát
Abiohtalaš vai biohtalaš?
Leat go fáktorat abiohtalaččat vai biohtalaččat? Rohtte kategoriijai mii heive buoremusat.