Dïhte gollehke tïjje - Åarjelsaemien voestesgïeline (BF jåa1/jåa2) - NDLA

Hopp til innhold
Litterære tekster

Dïhte gollehke tïjje

Daate soptsese lea gærjeste «Staaloeh vienhtieh aske lea dålle» maam Kirsti Birkeland tjaaleme. Ella Holm Bull lea tjaalegem åarjel-saemien gïelese jarkoestamme.

Dïhte gollehke tïjje jïh guktie dïhte nåhki

0:00
-0:00
Lyd: Kirsti Birkeland, Fylkesbiblioteket i Nord-Trøndelag fylkeskommune / CC BY-NC-SA 4.0

Dïhte gollehke tïjje jïh guktie dïhte nåhki

Dellie goh Jupmele eatnemem sjugniedi, dellie dam gaajhke­laakan dan hijven jïh tjaebpies darjoeji. Vaerieh gullijste jïh sïlpijste gåårveldihkie sjïdtin. Vuemine blommah sjïdtin, jïh ledtieh gaajhkem lehkiem vijhtsierdin. Skåajjesne lij fïerhte plaerie verries jïh kruana, jïh idtji akte boelneme åeksie gænnah vååjnh.

Beapmojste lij nuekie: Moerh idtjin barre muerjieh guedtieh, åeksine voessjemes-bearkoeh jïh vuastah sjïdtin, jïh abpe moere lij jïrremisnie. Veljie lij muerjijste jïh gaaltijinie lij sieties mielhkie. Jeanojne jïh johkine lij veljie guelijste. Destie mestie daarpesji lij barre vaeltedh. Idtji guhte daejrieh mij annje barkoe lij.

Jupmele eatnemem Beajjan vedti, elties baarnan, jïh dellie dam stilli edtji eatnemem jïjtse elmien sijjeste geehtedh. Dagkoe gogkoe biejjie reerie dagkoe tjuara jemhkelde gaajedidh. Ij leah tjåetskeme, ij leah jïjje, ij leah sårkoe.

Daennie hearlohke eatnamisnie ligan göökte vïelletjh årroeminie. Dïhte guhtseles jïh buerie Njaevie, jïh Hatsve, mij lij haerhpiesligke jïh gaahtsehks jïh idtji jieliedisnie skaamoem utnieh. Soptsestieh Biejjie Njaeviem dan lyjhki guktie jïjtse nïejtem dïsse gåmmine vedti gïen nomme lij Njaevies-ietnie. Hatsve åadtjoeji dam gie dïsse bööremes sjïehti, Hatsves­ ietnie. Dïhte aajmoste bööti jïh gaajhki skïemtjelassi bijjelen reeri. Skïemtjelasside voessese rijti jïh meatan veelti.

Eatnamisnie lij gaajhkeste veljie, jïh almetjh lin gaajhkem åådtjeme ij annje mestie. Aeblehts-voete bahhas-voetem eelie, jïh akten biejjien dellie gaahtsehks-voete Hatsven vaajmosne fahkaji: Sïjhti laantem eakadidh, jïh giedtiem jïjtse eeken bïjre tseegkedh. Njaevien gåajkoe veedtsi jïh jeehti:

– Daam laantem monnen gaskoeh juekien, guktie fïereguhte monneste bieliem åadtjoen eakadidh.
– Mannasinie? Njaevie gihtjie, – daesnie lea gaajhkeste nuekies, jïh reaktoe lea gaajhkem ektesne utnedh.

Idtji Hatsve dïsse mietieh, jïh minngemes die Njaevie baaji åadtjodh guktie sïjhti. Man guhkiem dellie Hatsve tuhtji satne vaeniem åådtjeme. Dellie giedtiem guhkiebasse Njaevien eeken bealan juhtiehti. Idtji Njaevie maam jiehtieh. Dïhte ajve baaji. Ånnetji die Hatsve vihth giedtien bijjelen vïjleli. Utni gaajhke mij Njaevien, lij satneste sagke buerebe. Jïh dellie vihth giedtiem vïelleben eekese sagke guhkiebasse juhtiehti.

Idtji dïhte faepeles Njaevie annje vïellebinie sïjhth traakestidh.
– Ussjedi, varke sån lea nuekies åådtjeme.
Idtji daan aejkien gænnah maam jiehtieh, baaji vïellebem utnedh gaajhkem maam lij vaalteme. Minngemes die lij Njaevien ajve dïhte akte mielhkie-gaaltije jïh gööth-sijjie aajmene.

Dellie Hatsven bijjelen jemhkele öövre bööti, idtji vielie vïellebasse maam ånnedh, jïh dellie aevsiem veelti jïh vïellebem dejnie tseepmi jïh åemiedi. Dennie mieresne dellie alvas stadtjoe, hojhkesje skåajjesne loeveni. Baektie-speanjoen vööste alvas gaaje govlesovvi jïh jemhkele tjoevkesem jamhkeli.

Bïerje-gaskijste, gollijste, svaalkijste, pluevijste, tjonnijste jïh jaevrijste isveligke gaagkoeh labjin. Hatsves-ietnie föörhkedi jïh voessem ohtsedi gusnie dah skïemtjelassh. Dellie voessem noeli jïh gaajhkide skïemtjelasside eatnemen bijjelen snjipki. Ånnetji dellie jaemede tjaetseste hopsi jïh sårkoe skåajjeste. Idtjin ledtieh åajsoeh haeliehtidh, jïh guelieh tjåejjine bæjjese vïelhterdin. Almetjh eelkin dåårijadtedh. Gaarmanæjjah bïjre jarkan skaamoehtimmien svïmtjerdin, jïh nyjsenæjjah jïjtsh maanide åemiedin.

Eah lin almetjh ræjhkoes jïh buerie biejjieh töölleme dellie goh gaajhkem idtjin annje mestie åadtjoeh. Biejjie jårrehtalli jïh tjearoeji.

Goh Jupmele vööjni maam Hatsve dorjeme, dellie dan hujnesne jïh haarmesne sjïdti. Eah lin elties vadtesh almetjidie buerie-sjugniedassese sjïdteme.

Jupmele eatnamasse mïnni. Dehtie minngemes gaaltijistie mielhkiem veedtji,dehtie minngemes moereste bearkoem jïh dehtie minngemes johke-håangkeste gueliem. Daelie sïjhti vadtesidie vöörhkedh guktie idtji edtjh gïeh dejstie maam åadtjodh gosse idtjin tjarke barkh.

Jupmele vaeride marngi, gullide jïh sïlpide gierkien nualan vöörhki. Bearkoem don daan juvren bullese joekedi, jïh ohtje mealhketjem don daan askan joekedi. Guelide voejehtahkh vedti mejgujmie voejedh. Gaajhkide asvedimmiem vedti guktie edtjin almetjijstie bïlledh jïh dejstie maehtedh baataradtedh.

Nimhtie dellie geerve almetjidie sjïdti. Daalatjijstie tjoerin barkedh tjïskesidh jis edtjin bïerkenidh.

Jupmele læjhkan sïjhti almetjh edtjin Njaeviem jïh dam gollehke tïjjem mujhtedh. Dannasinie baaji sarvan skaavtjoeh guhkies sjïdtedh jïh Njaevien nommem guedtedh. Ij leah mij gænnah dan bïjveles jïh möövhkes goh dah njaevie-goelkh. Njaevie-goelkide gïerhkeme-maanan ravvetjen nualan biejieh guktie edtja möövhkes, njaelkie, bïjvele årrodh.

Jïh Jupmele luhpiedi jis almetjh sjïdtin seammalaakan goh Njaevie, die edtji dïhte buerie tïjje bååstede båetedh, jïh gaajhke edtji goh aerebi sjïdtedh, aerebi goh Jupmele eatnemem marngi.

Biejjie elties elmien sijjeste eatnemem geehtie. Dan guhkiem guktie biejjie guaka lea mijjen håhkoe.

Relatert innhold

Skrevet av Kirsti Birkeland og Ella Holm Bull.
Sist faglig oppdatert 20.04.2020