Duvrien-ålma - Åarjelsaemien voestesgïeline (BF jåa1/jåa2) - NDLA

Hopp til innhold
Litterære tekster

Duvrien-ålma

Duvrien-ålma lea gærjeste «Staaloeh vienhtieh aske lea dålle» maam Kirsti Birkeland tjaaleme. Ella Holm Bull lea tjaalegem åarjel-saemien gïelese jarkoestamme.

Duvrien-ålma, Ejva-Krihke Jonassen låhka

0:00
-0:00
Lyd: Kirsti Birkeland / CC BY-NC-SA 4.0

Duvrien-ålma

Ikth lij Hatsves-ietnie aktem kaarrem nååjteme guktie dïhte tjoeri gaajhkh biejjieh goh duvrie veasodh. Dïhte guhkede almetjistie jïeneme-raejkesne jeeli. Desnie lij öövre oktegh, almetjidie ohtsi jïh sårkosne lij.

Biejjien-nïejte guhte gaajhki almetji sårkoem jïh aavoem vuajna, dïhte dejnie duvrien-ålmine aarmogs sjïdti, jïh dellie jïjtjemse tjaebpies, faavroes nïejtine skaepiedi jïh eatnamasse tjöödtjesti. Skåajjesne våaltas sæjjan tjihkedi. Baalte dagkoe lij duvrien vaadtsaldahke.

Gosse duvrie bööti jïh dam vueptiesti, die bïlli edtji Biejjien-nïejte bïllijidh, nimhtie guktie gaajhkh almetjh gosse dam vööjnin. Biejjien-nïejte altese rudtjen nille goegkerdi jïh dan gaavmose dåeriedi. Desnie ektesne jeeligan goh gobpe jïh gujne. Boelhke nåhkeme dellie baerniem åadtjoejigan. Gellie jaepie aavosne ektesne årroejin. Biejjien-nïejte jïh altese baernie muerjieh tjöönghkigan, duvrien-ålma bearkoeh reebli, guktie ij lij neavroe. Baernie byjjeni jïh seamma faavroes jïh hijven sjïdti goh tjidtjebe, jïh veaksehks jïh jiermegs goh aehtjebe.

Akten biejjien die duvrien-ålma jeehti: - Datne gieries gåmma, die edtjh datne sïlpe-gåahkem mov tjeapohken bïjre dibrehtidh. Mænngan edtjeden dåtnoeh mov almetji gåajkoe vaedtsedh jïh desnie sjïdtedh. Gosse govlh gïeh duvriem vijreme mesnie tjeapohken bïjre sïlpe-gåahke die edtjh vaedtsedh jïh dov biehkiem krïevedh. Jis eah dutnjien dam sïjhth vedtedh, die edtjh krovhtem reegkehtidh, die gujht vïenhth åadtjoeh jïh dellie juakadin.

Ij lij man guhkie mænngan, die åadtjoejin govledh duvriem vuatjeme jïh dïhte jis sïlpe- gåahkine. Biejjien-nïejte elties baerniem meatan veelti, veedtsi dahkoe jïh jeehti: - Die edtjede monnese monnen biehkiem vedtedh. Dah duvrie-vijrijh nyöjhkin idtjin dah maam vedtieh. Dellie Biejjien-nïejte dam krovhtem reegkehti goh dïhte bearkoe lij aelkieminie doeltedh, jïh dellie gæljoeji: - Tjuedtjelh bæjjese, gieries paarre-bielie, eah monnine sïjhth juekedh. Die krovhtem gupmiehti, jïh kaarre lij dagkoe jielije tjåadtjoeminie. Daelie lij nååjtemistie råajvas, jïh ektesne aavosne gellie jaepieh jeelin.

Relatert innhold

Skrevet av Kirsti Birkeland og Ella Holm Bull.
Sist faglig oppdatert 21.04.2020