Disposisjovne - Åarjelsaemien voestesgïeline (BF jåa1/jåa2) - NDLA

Hopp til innhold
Fagartikkel

Disposisjovne

Gosse edtjh aelkedh tjaeledh dle vihkeles aktem disposisjovnem voestegh darjodh. Disposisjovnem darjodh sæjhta jiehtedh tsiehkie-baakoeh tjaeledh dan bïjre maam edtjh jiehtedh, jïh mennie öörnegisnie.

Guktie åehpiedehtemem tseegkedh

Saaht maam teemide datne leah veeljeme, dov åehpiedehteme edtja golme boelhkh utnedh: aalkoe, åejvie-boelhke jïh galhkuve.

Aalkoe

Aalkoen ulmie lea uvtemes gaskesem sjugniedidh goltelæjjajgujmie. Aalkoe edtja aaj goltelæjjide tjetskehke darjodh dan bïjre maam sïjhth jiehtedh. Aelkieh vuesiehtimmien gaavhtan aktine gyhtjelassine mij provoserede, aktine lustes soptsesinie jallh aktine vihties vuesiehtimmine. Dellie goltelæjjah eadtjohke sjidtieh dallatjinie. Datne byörh aaj goltelæjjide ryöjrehtidh dïsse mij båata, jïh teemam åehpiedehtedh man bïjre edtjh soptsestidh. Dastegh edtjh aktem veelebe åehpiedehtemem hööltedh, byörh aaj neebnedh mennie öörnegisnie datne leah ussjedamme åejvie-tsiehkiej bïjre soptsestidh. Jis aktem sjïere vuajnoem teeman bïjre veeljeme, datne aalkoelisnie dov veeljemem buerkesth.

Åejvie-boelhke

Daesnie veelebelaakan fïereguhten tsiehkien bïjre soptsesth. Datne maahtah tsiehkide joekehtslaakan öörnedidh, vuesiehtimmien gaavhtan vihkelesvoeten mietie. Jis edtjh aktem heannadimmiem jallh barkoe-prosessem buerkiestidh, dellie tïjje akte tjïelke veeljeme. Dellie heannadimmiem jallh barkoem buerkesth dennie öörnegisnie aath sjugniehtuvvieh.

Såemies raerieh

Dov goltelæjjah buerebelaakan guarkah jïh mujhtieh maam jeahtah, dastegh væjkele vuesiehtimmieh nuhtjedh. Aaj væjsehke jis maahtah dam orre datne åehpiedahtah, mejnie akt viertiestidh datne daajrah goltelæjjah aarebistie demtieh. Naemhtie goltelæjjide «tsegkieh» vadtah mejtie dah maehtieh dam orre daajroem gævnjodh. Mujhtieh, goltelæjjah joekoen varke åajaldehtieh maam jeahteme. Aellieh soptsesth fer gellie tsiehkiej bïjre, tjïelkesth buerebh dejtie tsiehkide mejtie veeljeme, jïh hoksh vihkeles poengh mubpesth jiehtedh åehpiedehtiemisnie.

Galhkuve

Galhkuve ij edtjh naan orre tsiehkieh utnedh. Vuestelen maahtah væjsehke årrodh aktine åenehks iktedimmine båetedh destie maam jeahteme. Maahtah aaj illedahkh buektedh, jïjtjedh vuajnoem vihtiestidh jallh haestieminie båetedh – gaajhke dov aajkoen mietie åehpiedehtieminie.

baakoeh

Saemien

Daaroen

vuestelen

derimot, tvert i mot

tsiegkie

knagg

Skrevet av Marion Federl og Ellen Bull Jonassen.
Sist faglig oppdatert 23.11.2018