Njuike sisdollui

Bargobihtát ja doaimmat

Filbma "Klimaforskning"bargobihtáiguin

Dálkkádatdutkamis adno máhttu máŋga fágasuorggis, ovdamearkka dihte máhttu CO2-sisdoalu rievdamis áibmogearddis ja ábi kapasitehta vuostáiváldit CO2. ONa dálkkádatpanela čohkke máhtolašvuođa stuora rapporttaide addin dihte politihkkáriidda visogova ja vuođu mearridit dálkkádatpolitihkas.

Dálkkádatdutkan

Go barget einnostit dálkkádatrievdamiid máŋga čuođi jagi ovddas áiggis, geavahit dálkkádatdutkkit dálkkádatmodeallaid. Muhto modeallain leat máŋga eahpesihkkaris beali, earret eará man stuorrát boahttevaš luoitimat bohtet šaddat. Danne lea veadjemeahttun ráhkadit áibbas dárkilis dálkkádatprognosaid. Mo galgat gieđahallat dálkkádatdutkama eahpesihkarvuođa? Sáhttit go luohttit prognosii maid dálkkádatdutkkit ráhkadit? Lea go ONa dálkkádatpanelas álo riekta?

Bargobihtát maid barggat ovdalgo geahčat filmma

  1. Maid dieđát ONa dálkkádatpanela birra?
  2. Mo jáhkát dutkit kvalitehtasihkkarastejit iežaset ja earáid bargguid?
  3. Dálkkádat digaštallojuvvo garrasit mediain. Makkár fáttát digaštallojuvvot erenoamážit?

Bargobihtát máŋŋel go filmma leat oaidnán

  1. Keeling bijai 1950-logus CO2-konsentrašuvnna mihtidanrusttegiid áibmogearddis Mauna Loa várrái Hawaiias guhkkin eret nuoskkidangálduin. Manne son dáhtui garvit nuoskkidangálduid, ja maid čájehedje mihtideami bohtosat?
  2. Mihtideamit čájehit earret eará ahte leat stuora molsašuddamat jagi siskkobealde CO2-konsentrašuvnnas áibmogearddis. Mii son dasa lea sivvan?
    Geavli mii čájeha karbondioksiidda lassanan hivvodaga áibmogearddis. Illustrašuvdna.
    Raba gova ođđa siiddus
  3. Sáhttá go áhpi leat veahkkin unnideame CO2-sisdoalu áibmogearddis?
  4. Mo bargá ONa dálkkádatpanela dálkkádatdutkama kvalitehtasihkkarastit ja gaskkustit?
  5. ONa dálkkádatpanela lea ovdánahttán iešguđetlágan scenarioid mat čilgejit vejolaš servvodatovdáneami. Manne ONa dálkkádatpanela lea ráhkadan máŋga scenario? Iigo ovttas leat doarvái?
  6. Manne mii dárbbahat scenarioid?
  7. Mii dálkkádatmodealla lea?
  8. Manne lea álo čadnon eahpesihkarvuohta meroštallamiidda mat leat dahkkon dálkkádatmodeallaiguin?
  9. ONa dálkkádatpanela raporttas mii ilmmai 2007:as, loahppaboađus lei ahte stuorámus oassi globála liegganeapmái dan maŋemus 50 jagi, jáhkkimis lea olbmuid geažil. Manne dát dagahii stuora bajilčállagiid ja debáhta?
  10. Dálkkádatpanela oaččui kritihka maŋŋel raportta almmuheami 2007:as. Man lágan kritihka ožžo ja lei go kritihka čuoččuhusain makkárge doallevašvuohta?

Čiekŋudanbarggut

  1. Manne lea ákkastallan, guovtteoaivilvuohta ja publiseren dehálaš dálkkádatdutkamis?
  2. Mo sáhttet dutkit bargat vai unnidit eahpesihkarvuođa dálkkádatmodeallain?
  3. Maid mearkkaša doaba eahpesihkkaris diehtu? Geavat dálkkádaga ovdamearkan.
  4. Govvit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu mii lea ONa dálkkádatraporttaide vuođđun.

Evttohusat gálduide

Evttohus maid ohcat:

  • FNs klimapanel
  • klimaskeptikerne
  • samfunnsutvikling
  • framtidens klima
  • klimamodeller

Guoskevaš sisdoallu

CC BY-NC-NDDán lea/leat čállán Naturfagsenteret, Klima- og forurensningsdirektoratet ja CICERO Senter for klimaforskning. Vuoigatvuođaguoddi: Snöball Film AS
Maŋemusat ođastuvvon 08/07/2023

Oahppanresurssat

Dutkan, metodat ja modeallat