Fágaartihkal

Suvrát áhpi

Áhpi váldá ollu karbondioksiidda áimmus. Dat lea áibbas lunddolaš proseassa, muhto go karbondioksiidaluoitin lassána, de dat mielddisbuktá stuorát sisaváldima ja suvrát čázi.

Karbondioksiida ja čáhci šaddet karbonasuvrin

Karbondioksiida mii lea áibmogearddis luvvejuvvo čáhcái. Karbondioksiida reagere čáziin, ja ávdne karbonasuvrri (čitnasuvrri). Karbonasuvri dagaha ahte hydrogenaionaid konsentrašuvdna čázis lassána.

Hydrogenaionat sáhttet reageret karbonáhttaionaiguin. Karbonáhtta lea ávnnas man kálkaealli orgánismmat dárbbašit ráhkadan dihte iežaset gara dahje dákterikki. Jus eai oaččo doarvái karbonáhta, de eai sáhte hukset gara mii suddje sin doarvái bures birrasis.

Reakšuvdnaovttamađodagat mat čájehit ahte áimmu karbondioksiida luvvá čáhcái ja ávdne karbonsuvrri. Karbonsuvrri dihte pH ábis njiedjá, ja elliid kálkagarra goariduvvo. Illustrašuvdna. — Govva: Elizajans / CC BY-SA 4.0

Suvrudeapmi lassána áibmogearddi CO₂-konsentrašuvnnain

Lea lunddolaš proseassa ahte čáhci sisaváldá CO₂, muhto sisaváldin lassána seammás go CO₂-luoitimat lassánit. Maŋemus 200 jagi leat máilmmiábiid čáhcegiera gaskamearálaččat 27% suvron.

Áhpi lea suvrát dálvet go geasset. Manne jáhkát lea nu?

Ábis ellet ollu debbot mat čađahit fotosyntesa. Geasset lea ollu čuovga, ja debbot šaddet ollu. Dán proseassas sisaváldet debbot CO₂, ja ávdnejit oksygena ja viidnemuorjesohkkara. Dainna lágiin bissu CO₂-konsentrašuvdna vuollin.

Čakčat ja dálvet dáhpáhuvvá proseassa nuppe gežiid. Lea hui unnán fotosyntesa, nu ahte CO₂ golahuvvo mihá unnit. Eanas debbot jápmet ja mollejuvvojit. Dalle luvvejuvvo CO₂, ja CO₂-hivvodat čázis lassána.

Riipu čázis čáhppes duogážiin. Govva. — Dát "girdi" sivdnádus lea okta soadjeriipu (Limacina helicina). Das lea kálkagarra, ja lea hearki ábi suvrravuođa rievdadusaide. Soadjeriipput leat čoavddašládja árktalaš mearraekovuogádagain. Govva: Science Photo Library, NTB Scanpix / CC BY-NC 4.0

Árktalaš ekovuogádagat leat erenoamáš hearkkit

Mearraguovllut davvin leat erenoamáš hearkkit lassánan suvrudeami ektui. Karbondioksiida luvvá álkibut galbma čáhcái go liegga čáhcái, ja nu eai daga ollu eará ávdnasat.

Organismmat mat ávdnejit kálkagara leat hearkkit go pH-árvi njiedjá. Dat gusto ovdamearkka dihte gáranasruittuide, korállaide, hammariidda, riippuide ja skálžžuide.

Soadjeriipu lea planktonjoavku mii lea dehálaš ealáhusgáldun ollu eará šlájaide. Lea čoavddašládja árktalaš mearraekovuogádagain. Soadjeriipu garra lea ráhkaduvvon kálkkas, ja lea dan dihte hearki suvrrivuođa rievdamii.

Lagasgovva korállas. Govva. — Galbmačáhcekorálla Lophelia (Lophelia pertusa) ávdne stuora korállaoziid Troandinvuonas. Govva: Solvin Zankl / CC BY-NC 4.0

Árktalaš ekovuogádagat leat ollu eaŋkileappot go trohpalaš guovlluid ekovuogádagat. Árktalaš šlájat mat jávket, váikkuhit garrasit ekovuogádagaide dáppe.

Korállaoahci lea juoga maid mii áinnas jurddašit lea trohpalaš guovlluin, muhto gávdnojit ollu korállaoazit norgga rittuin maid. Korállaoazit leat dehálaš orrunguovllut eará organismmaide. Leat erenoamážit eatnat rikkehis eallit, muhto maiddái guollešlájat nu mo háhká ja loahkka.

Leat go korállat lahkosis gos don orut?

Birasdirektoráhtta lea ráhkadan kártta mii čájeha korállaid gávnnoštumiid Norgga rittuid guora. Jus orut riddoguovllus, soaittát sáhttit gávdnat korállaid lahkosis gos orut?

Kárta korállaid gávnnoštumiin norgga rittuin miljødirektoratet.no siiddus

Bargobihttát

Bargga eambbo áhpesuvrudemiin ressursain vuolábealde:

Gáldut

Bjerknessenteret. (2019, 25. september). Havforsuring. Hentet fra https://www.bjerknes.uib.no/artikler/faktasider/havforsuring

Havforskningsinstituttet. (2019, 12. desember). Tema: Norske korallrev. Hentet fra https://www.hi.no/hi/temasider/hav-og-kyst/norske-korallrev

Miljødirektoratet. (2019, 6. desember). Forsuring av havet. Hentet fra https://miljostatus.miljodirektoratet.no/tema/hav-og-kyst/forsuring-av-havet/