Njuike sisdollui
Geahččaladdan

Geahččaladdan: Sáhtát go bissehit radioaktiiva suonjardeami?

Ulbmil dáinna geahččaladdamin lea oahpásmuvvat iešguđet sorttat radioaktiiva suonjardemiide ja mii daid bisseha.
Betasuonjardeami mihtideapmi biergovajahasa čađa. Illustrašuvdna.
Govva: Bjørn Norheim / CC BY-NC-SA 4.0

Rusttegat

  • geigerlohkki
  • radioaktiiva gáldut (alfa, beta, gamma)
  • iešguđetlágan áđat mat sáhttet bissehit suonjardeami (biergobajoš, bábir, metállapláhtat jna.)

Bargovuohki

  1. Mihtit álggos duogášsuonjardeami. Dalle don mihtidit man ollu aktivitehta geigerlohkki registrere go ii leat mii ge suonjardangálduid lahkosis. Radioaktiiva suonjardeami mihtidat dan bokte go logat galle geardde coahkká (váimmus nuppástuvvá) ovdamearkka dihte 30 sekunddas. Čális bohtosa.
  2. Bija suonjardangálduid Geiger-Müller-bohcci ovddabeallái nu ahte aktivitehta čielgasit lassána. Mihtit gaskka gáldu ja bohcci gaskkal, ja čális makkár aktivitehta lea go suonjardeapmi manná dušše áimmu čađa. Dasto galggat geahččalit bissehit suonjardeami bidjamiin iešguđetlágan dávviriid suonjardangáldu ja bohcci (detektora) gaskkii.

  3. Betagáldu

    1. Go doalat asehis márfevajahasa betagáldu ja geigerlohkki gaskkas, de soaittát gullat ahte lohkki coahkká njozebut. Man galle márfevajahasa fertet bidjat ovdal go aktivitehta lea sulli seamma go duogášsuonjardeapmi?
    2. Bábir: Man ollu báhpira dárbbašat bissehit suonjardeami?
  4. Gammagáldu: Bija ovtta ja ovtta ladjopláhta gáldu ja Geiger-Müller-bohcci gaskkii. Man assás ladjogearddi fertet bidjat ovdii ovdal go aktivitehta lea sulli seamma go duogášsuonjardeapmi?
  5. Alfagáldu: Mii dárbbašuvvo bissehit alfagáldu suonjardeami? Čális mii lea gaskka ja maid materiálaid geavahat.

Eai go bohtosat doala deaivasa teoriija ektui?

Eksperimeanttaid datat eai álo doala deaivasa teoriija ektui maid leat oahppan. Teoriija mielde lea báberárka doarvái bissehit alfasuonjardeami, ja 0,5 cm gođus bisseha betasuonjardeami, dan botta go dárbbašuvvo máŋga mehtera massiiva ladju bissehit gammasuonjardeami.

Soaittát ožžon eará bohtosiid? Dalle soaitá nu ahte alfagáldu ii leat áibbas ráinnas, nu ahte boahtá muhtin raje ß-suonjardeapmi lassin alfasuojnardeapmái. Nubbi vejolašvuohta lea ahte dat stuora α-partihkkalat - maid leaktu lea moadde miljovnna m/s - časket luovos elektrovnnaid báhpiris, nu ahte dat jotkket dego ß-suonjardeapmin geigerlohkki radjái.

Digaštallan

  1. Ovdanbuvtte geahččaladdamiid bohtosiid.
  2. Digaštala máid bohtosat mearkkašit, ja árvvoštala vejolaš boasttugálduid.

Guoskevaš sisdoallu