Šaddu ja seallajuohkáseapmi
Ahte muhtin organisma stuorru, lea dannego seallat sturrot ja juohkásit, nu ahte šaddet ain eanet seallat. Go ovttaseallat organismmat sturrot, numo jeasta ja baktearat, de dat juohkásit ja šaddet guoktin sierranas seallan mat leat áibbas ovttaláganat.
Stuorrun gáibida sihke energiija ja huksengeđggiid
Buot mii lea ealli, váldá alcces energiija. Go ealádat mollejuvvo suolbmudeamis, oažžut sihke huksengđggiid ja energiija mii sáhttá adnot buot eallinproseassaide. Jurddaš man máŋgii dát huksengeađggit ovdal leat adnon!
Huksengeađggit adnojit ođđasis - ovdamearka ja bargobihttá ávnnasbirrajohtimis
Karbona ođđasis geavaheapmi
Muhtin soahki njamma karbondioksiidda () fotosyntesa bokte ja vurke karbona sellulosan.
- Soahki čullojuvvo boaldámuššan. Go muora boaldit, reágere karbona mii sellulosas lea oksygenain ja luitojuvvo in.
- Buđetlasttat bealddus njammet fotosyntesa bokte ja vurkejit karbona earret eará stearkalassan.
- Borat buđeha, ja suolbmudeamis mollejuvvo stearkalas glukosii (glukosasohkkarii). Deahkkeseallaide lea álki glukosa njammat.
- Go hárjehalat, mollejuvvo glukosa energijii ja ii maid olggos vuoiŋŋat. Karbondioksiida lea dasto ođđasis olamuttus šattuide mat doaimmahit fotosyntesa.
Bargobihttá
Geahččal čuovvut čáhcemolekyla máŋga organismma čađa!
Muitte ahte čáhci sáhttá reágeret ja ávdnet eará čanastagaid, ja eará dáhpáhusain ges doaibmat luvvadanávnnasin.
Geat stivrejit huksenproseassa?
Huksengeađggit sáhttet oktiibiddjot mearehis ollu vugiid mielde, muhto gos lea ráhkadanneava? Mii váikkuha dasa ahte sahkkehuvvon olbmo-monni šaddá olmmožin, ja mii bisseha olgeš ja gurut gieđa guhkkumis go ovtta guhku leat šaddan?
Vástádusaid dáidda gažaldagaide gávdnat genain, mat árbejuvvojit buolvvas bulvii. Ovdalgo árbeávdnasa geahčadat lagabu, fertet diehtit mo seallat doibmet.
Seallabiologiija
Seallat leat vuođđoovttadagat buot ealli organismmain. Seallain dáhpáhuvet mearehis ollu proseassat čađat, ja lea seallaváimmus mii stivre doaimmaid. Seallaváimmus vuostáiváldá signálaid olggobealde (ovdamearkka dihte hormonain), mat regulerejit sealladoaimmaid. Seallamembrána birastahtte cytoplasma, mii lea dildelágan golggus mas leat máŋga spesialiserejuvvon ovttadaga mat gohčoduvvojit organeallan.
Ealleseallat
Ealleseallat leat birastuvvon seallamembránain ja birra fas leat gođusgolgosat. Seamma sorttat seallat ávdnejit erenoamaš gođđosiid mat ovttas hábmejit orgánaid numo deahkkegođđosiid, varrasuotnevuogádaga, nearvavuogádaga ja suolbmudanorgánaid. Seallat sáhttet leat iešguđetlágan hámis ja sáhttet leat dihto doaimmat, muhto vuođđastruktuvra lea seamma buot seallain.
Šaddoseallat
Šaddoseallat leat stárgaseappot ja eanet čiegal go ealleseallt. Dat leat hui buohtalagaid ja guoskkahit ránnjáseallaid. Šaddoseallain lea seallaseaidni, plastiidat, stuora vakuolat ja kloroplásta mii ii gávdno elliidseallin.
Eanet seallaorganeallaid birra
Seallamembrána birastahtte ja suddje sealla. Seallamembrána čađa lea muhtin muddui vejolaš beassat ja dat lea fosfolipiddain ráhkaduvvon. Dat dárkkista fievrredeami sisa ja olggos seallas ja sihkarastá dássidis birrasa. Reseptoraid bokte seallamembránas sáhttet seallat kommuniseret ja responderet hormonaide ja eará signálamolekylaide.
Váimmus sisttisdoallá árbeávdnasa (kromosomaid). Duppal membrána suddje sisdoalu ja dárkkista johtima sisa ja olggos. Seallaváibmosiin gávdno visot diehtu masa lea dárbu ođđa indiviida ráhkadeapmái. Dáppe gávdno maid diehtu maid sealla dárbbaha stuorrumii ja reprodukšuvdnii. Váimmus lea muhtin lágan gohččunguovddáš mii eahpenjuolga stivre sealladoaimmaid.
Cytoplasma lea dildalágan golggus (protoplasma) mas leat organeallat numo ribosomat ja mitokondriat. Golggus sisttisdoallá luvvejuvvon ealádaga ja gássa. Árpohámát cytodákteriggei (olgguldas) veahkeha sealla hámis bisuhit, doalaha organeallaid sajis ja das lea maid muđuid dehálaš doaibma go sealla galgá juohkásit.
Mitokondriat leat sealla fápmoguovddáš. Doppe dáhpáhuvvá aeroba seallavuoigŋan, mas energiija biebmoávdnasiin jorahuvvo ATP:ii. Dat leat smávva energiijapáhkat mat adnojit buot energiijagáibideaddji proseassaide seallain. Mitokondriaid lohku seallain vuolgá das makkár doaibma seallas lea. Deahkkeseallas lea stuora energiijadárbu ja das leat dan dihte ollu eanet mitokondriat go liikeseallas, ja rukses varraseallain eai leat mitokondriat.
Plasmafierpmádat lea fievrredanvuogádat sealla siste. Dat gohčoduvvo maiddái endoplasmáhtalaš retikulum (ER). Livttes ER lea ribosomaid haga, ja ges rušos ER`as leat ribosomat bajildusas.
Ribosomat huksejit proteiinnaid árbeávdnasa ráhkadanneavvaga vuođul. Muhtin ribosomat leat friddja. Earát leat darvehuvvon plasmafierpmádaga bajildussii.
Golgiapparáhtta sulastahttá dallearkaguba. Doppe proteinnat máhccasit gárvvisin ja láddet. Ráhkut main gárvves proteinnat ja entsymat (lyosomat) juohkásit eret. Dat sáhttet gurret iežaset sisdoalu olggos seallas, dahje geavahit sisdoalu sealla siskkobealde.
Lysosomat leat smávva bulljarasat entsymaiguin. Dat sáhttet mollet mirkoávdnasiid, baktearaid dahje gollan organeallaid seallas. Lysosomat gohčoduvvojit maiddái "iešsoardinorganeallat" dannego sáhttet luoitit entsyma cytoplasmai mollen dihte gollan ja jápmán seallaid.
Kloroplásta: Fotosyntesa dáhpáhuvvá kloroplásttain. Doppe čuovgga energiija ja karbondioksiida áimmus adno ávdnet ATP, oksygena ja glukosa. Leat pigmeanttat klorofylla ja karotenoiidat mat darvehit energiija čuovggas. Vai dát proseassa galgá dáhpáhuvvat, dárbbahuvvet hui ollu aktiivvalaš proteiinnat ja entsymat, earret eará entsyma rubisko, mii sáhttá čatnat áimmus.
Kloroplásttain leat guokte membránavuogádaga: olgguldas mii birastahtte lanja mas golggus (stroma), ja siskkáldas mii ávdne gubaid membránaseahkaiguin (grana).Vakuolat šaddoseallain leat ráhkut main golggus lea siste man birra lea membrána. Nuorra seallain leat dávjá ollu smávva vakuolat mat maŋŋel suddet oktii ovtta stuora vakuolan láddan seallain. Golggus vakuolaid siste sisttisdoallá dievva luvvejuvvon ávdnasiid, numo eahpeorgánalaš ionat, gássa, karbohydráhtat, orgánalaš suvrrit, entsymat ja ivdneávdnasat. Vakuolat regulerejit čáhcedássádaga seallas, vurkejit eahpeorgánalaš ovttastusaid ja bázáhasávdnasiid, regulerejit ávnnasfievrredeami ja doibmet reakšuvdnalatnjan.
Seallaseaidni lea stárgaset struktuvra olggobealde seallamembrána šaddoseallain. Seallaseaidni suddje sealla ja addá soddjilis doarjaga mii bisuha šattu ceaggut. Seallaseaidni addá seallaide čavga hámi ja hehtte seallaid váldimis nu ollu čáhci ahte luoddanit. Dat suddje maid muhtin muddui goikama vuostá, UV-suonjardeami vuostá ja guoppar ja bakteara šaddamis.
Čáhci ja luvvejuvvon ávdnasat sáhttet oalle geahppasit johtit seallaseinniin lignina haga. Das lea stuora mearkkašupmi čázi fievrredeamis seallaid gaskkas.
Šattuid seallaseainnis lea sellulosa, hemisellulosa, pektiidna ja proteiidna. Dan sáhttá maid bidjat ligninain ja korkaávdnasiin maŋit dásis. Guobbaris gávdnat dávjá lignina sellulosa sajis. Deappus lea maid algináhta, mii lea ávnnas mii sáhttá šaddat dehálaš industriija ektui.