Njuike sisdollui

Bargobihtát ja doaimmat

Hárjehallanbarggut - proteiidnasyntesa

Jus dáid bihtáid galggat nagodit čoavdit, de fertet gieđahallat fáttá ja soaittát šaddat liige dieđuid ohcat.
Seallaváimmus, mRNA, aminosuvrrit ja polypeptiidaráidu. Illustrašuvdna.
Raba gova ođđa siiddus
Offentlig eie
Govva: Nicolle Rager

Bargobihttá 1

Ráhkat listtu buot elemeanttaid badjel (organeallat, erenoamáš molekylat ja struktuvrrat) mat leat oassin proseassas ráhkadit gárvves proteiinna.

Bargobihttá 2

Jus dus lea proteiidna mii sisttisdoallá 600 aminosuvrri:

  1. Galle kodona (tripleahta) dárbbahuvvojit ráhkadan dihte dan proteiinna?

  2. Galle nitrogenabasa leat genas mii lea dien proteiinna koda?

Bargobihttá 3

Govvit proteiidnasyntesa:

  1. Sárggo tevnnega.
  2. Čilge njálmmálaččat mii proteiidnasyntesas dáhpáhuvvá, juogo alccet dahje muhtin earái.
  3. Čále mii proteiidnasyntesas dáhpáhuvvá cehkiid mielde.
    Go leat geargan, sáhtát geardduhit proteiidnasyntesa jus leaččat vajáldahtten maidege.
CC BY-SADán lea/leat čállán Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 01/03/2020

Oahppanresurssat

Árbeávnnas