Njuike sisdollui
Hárjehus

Ráhkat iežat modealla

Dáiddát hárjánan oaidnit ja dulkot modeallaid sihke medias ja skuvlabargguid oktavuođas, muhto leat go geahččalan ráhkadit modeallaid? Modeallat sáhttet addit álkiduvvon oppalašgeahčastaga ja ipmirdahtti gova moalkás duohtavuođas, dahje simuleret ja einnostit proseassaid luonddus ja servvodagas.
Golbma olbmo ráhkadit dihtorii modealla mas leat máŋga gearddi. Illustrašuvdna.
Digitála dálkkádatmodealla. Govva: Frits Ahlefeldt / CC BY-NC-ND 4.0

Mii lea modealla?

Eanadat njuolaiguin mat govvidit karbona jođu. Govus.
Karbona birrajođus modealla. Govva: Kevin Saff / CC0

Luonddudiehtaga siskkobealde adnojuvvo modealla doaba sihke skoválašvuođa ja matemáhtalaš modeallaid oktavuođas, mat guktot leat duohtavuođa álkidahttimat.

Modeallat sáhttet ráhkaduvvot hui ollu iešguđetlágan vugiin. Dat sáhttet leat álki ja hui moalkát, earret eará simuleremat, muhto dat leat álo álkidahttimat duohtavuođas ja gustovašvuohta lea ráddjejuvvon.

Modeallat sáhttet earret eará veahkehit min oažžut visogova ja gieđahallat moalkás dilalašvuođaid ja proseassaid. Sáhttet maid leat ávkin plánema vuolde, vejolaš dáhpáhusaid einnosteapmái ja meroštallat goluid plánejuvvon buvttadeamis.

Bovssat ja rieggát main njuolat gaskkas.
Bargoproseassa kárta. Govva: Amendor AS / CC BY-NC-SA 4.0

Mo ráhkadit iežas modeallaid?

Modeallaid sáhtát máŋgga ládje ráhkadit: daid sáhttá digitálalaččat ráhkadit, sárgut evttohusa báhpirii, ráhkadit bargoproseassa kártta ja jurddakártta. Sáhtát maid ráhkadit modealla dego rehketbihttán dahje fysalaš málle iešguđetlágan ávdnasiin.

Matemáhtalaš modeallat lea stuorit rehketbihttá masa leat biddjon árvvut iešguđetlágan dáhpáhusaide. Dakkariid sáhtát ovdamearkka dihte ráhkadit rehketprográmmain, gos maiddái lea vejolaš gráfalaččat ovdanbuktit iežat dáhtaid.

Guoskevaš sisdoallu

Fágaávdnasat
Modeallat

Kart og simuleringer er eksempler på modeller som er forenklinger av virkeligheten. Modellene har sine begrensninger og forteller bare deler av sannheten.

Fágaávdnasat
Simuleremat

Simuleremat leat interaktiiva modeallat mat sáhttet álkidahttit moalkás dilálašvuođaid. Dat adnojit spealuin, oahppami, dutkamii, prognosaide ja ollu earái

Vállje dan metoda mii du mielas heive buoremusat bargobihttái. Soaittát gávdnat inspirašuvnna muhtin vulobealde ovdamearkkain.

Barget áinnas guovttis ja guovttis ovttas, deháleamos lea ahte joavkkuin árvvoštallabehtet guhtet guoimmádet modeallaid nanu ja rašes beliid. Gávdnabehtet go maidege mii sáhttá álkidit modealla dahje mii sáhttá modeallaid gustovašvuođa bajidit?

Bargobihttá 1

Ráhkat skoválaš ovdanbuktima - bargoproseassa kártta mii čájeha

  1. du skuvlavázzima/oahpu.
  2. skuvlavuogádaga Norggas.

Bargobihttá 2

Biras
Ráhkat modealla - skovi dahje sárggastusa proseassas mii čájeha

  1. ovdáneami muhtin guovllus gos jeakki birra roggojuvvo.
  2. ovdáneami muhtin luondduguovllus gos ollesšattot vuovdi njeidojuvvo.
  3. modealla dálkkádatrievdamiin. Muitte fárrui váldit sihke beliid mat váikkuhit dálkkádahkii ja vejolaš čuožáhsaid.

Bargobihttá 3

Eallingeardi
Sáhtát go ráhkadit bumbolbáiddi, bohttala dahje muhtin eará oahpes buktaga eallingearddis skoválaš govvádusa?

Bargobihttá 4

Proseassat fidnus

  1. Ráhkat bargoproseassa kártta mii addá álkiduvvon visogova muhtin proseassas maid don čađahat iežat fidnoprográmmas.
  2. Ráhkat modealla muhtin buktagis maid galggat ráhkadit.
  3. Ráhkat matemáhtalš modealla mii čájeha ávdnasiid golu dahje ekonomalaš golu muhtin buvttadeamis du fidnus. Fertet válljet metoda, materiála, viidodaga ja bisttu buvttadeamis. Daid sáhtát maŋŋel rievdadit vai oainnát mo váikkuha goluide ja golahussii.

Bargobihttá 5

Priváhta golaheapmi
Sáhtát go ráhkadit matemáhtalš modealla mii čájeha man ollu ruđaid gárttat golahit boahtte mánu dahje jagi?

Guoskevaš sisdoallu