Máilmmigovva nuppástuvvá
Máhtolašvuođa fidnen lea áiggi mielde dagahan ahte olmmoš dađis lea ferten rievdadit mo ipmirda máilmmi. Ovdanvázzi gávdnosat dego teleskohpa, mikroskohpa ja girjjiid deaddilan goansta lea váikkuhan ahte máhttu dađistaga duvddii eret diidaoskku.
Go Galileo Galilei attii midjiide ođđa máilmmigova mas eat šat lean guovddážis, ja go Darwin čájehii midjiide ahte buot šlájáin lei oktasaš vuolggasadji, ožžo olbmot ođđa oainnu alcces ja iežas saji ektui luonddus.
Jurdil!
Sáhttit go dadjat ahte ođđa máhttu dagahii juogalágan degrádereme olbmos?
Leimmet go alimusas Ipmila sivdnádusain, evolušuvnna mihttu ja univearssa guovddáža buoremus sivdnádus, ja de geavaimet okta ollu eallinvugiin ovdánanmuoras - okta máŋga vejolaš sivilisašuvnnas univearssas?
Luonddudiehtaga metoda lea hukset teoriijaid bohtosiid vuođul mat bohtet iskkosiin, mihtidemiin ja áicamiin maid lea vejolaš geardduhit (Grøn, 2016). Bohtosat mat čujuhit seamma guvlui nannejit teoriija, muhto dieđalaš teoriija ii leat vejolaš duođaštit. Dan sáhttá dušše hilgut.
Ovdamearkan lea evolušuvnna teoriija huksejuvvon mielahis ollu máhtu ala iešguđetlágan surggiin, iige leat goassege gávdnon mihkkege mii vuosttilda teoriija (Wormnæss og Vistne, 1994).
Dieđalaš barggus lea vuoiggalašvuohta čielga gáibádus. Dutkit fertejit dohkkehit kritihka oažžut ja gárvásat bealuštit iežaset gávdnosiid, dávjá garra debáhtain mat sáhttet máŋga jagi bistit. Lea dehálaš ipmirdit dán bargovuogi jus galgá diehtaga ipmirdit (Bradal, 2012).
Vuostebealli dieđalaš bargui lea pseudodieđa ja politihkalaš ákkastallan gos čuoččuhusat ovdanbuktojuvvot duohtavuohtan duođaštusaid haga.
Vuohki mo mii olbmot ipmirdit ja čilget máilmmi min birrasis, lea báidnojuvvon dan kultuvrras, religiuvnnas, filosofiijas ja dieđalaš teoriijain mat leat dohkkehuvvon dálááiggis.
Copernicus lei dat vuosttaš gii fuobmái ahte beaivváš lei guovddážis, muhto son fuolahii ahte dokumentášuvdna ii almmuhuvvon ovdal iežas vádjoleami, vai garvvii nákkuid. Galilei, guhte doarjjui Copernicusa, adnojuvvui fálskkárin. Son fertii biehttalit ahte beaivváš lei guovddážis birgehan dihtii heakka, muhto ii beassan goassege viesso giddagasas mii bisttii 26 jagi. Earát goddojuvvojedje čuoččuhusaidis ovddas mat manne ceggejuvvon jáhku ja oahpu vuostá.
Charles Darwin sihke bilkiduvvui ja láitojuvvui iežas teoriijaid ovddas. Girji "Šlájáid álgovuolgga" oaččui hirbmat fuomášumi go ilmmai jagi 1859. Lei erenoamážit jurdda ahte ábegáhtut ja olbmot ledje fulkkežagat mii hárbmadii, dannego dat rihkui sivdnideami muitalusa. Seammás ledje ollu dieđaolbmát geat liikojedje su jurdagiidda ja barge dan ovdii ahte evolušuvdnateoriija galggai dohkkehuvvot.
Sáhtát go govahallat vuosttildeami maid doavttir Semmelweis (1818–1865) deaividii go čuoččuhii ahte doavttirstudeanttat fievrridedje njoammuma obdukšuvnnain, ja gáibidii ahte galge gieđaid bassat ovdalgo bohte seaŋganissoniid ossodahkii?
Gávdnojit ollu ovdamearkkat mo ođđa diehtu lea vuostáiváldojuvvon ja vuostáiváldo ain garra vuosttaldemiin maiddái ođđaset áiggis.
Jumping genes
Genetihkkár Barbara McClintock (1902-1992) nagodii čájehit ahte genat sáhtte sirdásit (jumping genes), ja ahte genaid sáhtii sihke jáddadit ja cahkkehit. Su deaividedje eahpádusain ja badjelgeahččanvuođain, go su gávdnosat rihkko dan áiggi áddejumi ahte DNA lea stáhtalaš. Maŋŋel, jagi 1983, oaččui son Nobelbálkkašumi fysiologiijas ja mediisiinnas transposonaid fuobmámis. Su gávdnosat bidje vuođu epigenetihkkii, mii áin buktá ođđa máhtu árbeávdnasa birra.
Jaskes giđđa – Silent spring
Go amerihkálaš biologa Rachel Carson almmuhii girjji «Silent spring» jagi 1962, šattai girji bivnnut ja buoremus vuvdojuvvon girjjiid gaskkii. Carson čilgii man várálaš váikkuhusat šaddosuodjalanávdnasiin ledje, earret eará DDT, mii čoagganii biebmogollosiidda. Kemikálaindustriija jođánit ovdanbukte vuostefalleheami. Sii govvide su cáiccasin ja amatevran guhte ii ipmirdan man birra čálii, ja dubmejedje girjji sentimentála reakšuvdnan mii lei vuođđuduvvon dološ, románttalaš ja feministtalaš govahallamiin luonddus.
Muhto Carsona dutkan ii lean hilguma duohken. Son ceggii várrogasvuođa prinsihpa ja fargga fertejedje politihkkárat, fitnodagat ja eanas olbmot doahttalit birasgáhttema. Su barggut bidje vuođu ja movttidedje olles buolvva birasgáhttejeddjiin, ja son adno ođđaáigásaš biraslihkadusa eadnin.
Digaštala
- Mat dáhpáhusat ja gávdnosat historjjas leat olbmot vásihan nu stuorrán ahte dat leat váikkuhan min oaidnui máilbmái, lundui ja alcceseamet?
- Sáhttet go leat eará beroštumit duogábealde go ovdamearkka dihte geavahuvvojit stuora ruhtasupmit hukset eahpádusa duhpáha vahátváikkuhusain, Holocausta duođalašvuođas, dahje evolušuvdna ektui dahje dan ektui buktet go dálkkádatrievdamat duođaid váttisvuođaid?
Eanan ja univearsa
Gávdnojit ain muhtimat geat čuoččuhit ahte eanan lea duolbbas, ja ahte govat eatnanjorbodagas máilmmiávvosis eai leat duođat. Earát bisuhit ptolemeiskkalaš máilmmigova ahte máilbmi lea univearssa guovddážis, dan botta go beaivváš ja planehtat sattáhallet eatnama birra. Oallut máilmmigovaid gaskkas mat leat gávdnon ja bálkestuvvon, lea skaovdemáilmmi teoriija. Doppe dáhpáhuvvá eallin skoavdejorbba siskkobealde mas beaivváš, mánnu, planehtat ja násttit sattáhallet skoavdásis.
Big Bang- teoriijii gávdno maid molssaeaktu. Teoriija, mii gohčoduvvo Steady State, dadjá ahte univearsa lea sullii seammalágan buot áiggiid čađa. Jurdda ovddiduvvui birrasit jagi 1948, muhto das eai leat nu galle čuovvu (Madsen, 2010).
Kreašunisma
Kreašunisttat čuoččuhit ahte univearsa, máilbmi ja buot eallin lea sivdniduvvon ipmilvuođa fámuin, ja biehttalit ahte evolušuvdna lea dáhpáhuvvan mas šláját leat ovdánan oktasaš vuolgagis. Muhtimat jáhkket ahte sivdnideapmi dáhpáhuvai guđa beaivvis sullii 6000 jagi áigi.
Sivdnádusa muitalusat leat máŋgga religiuvnnas, ja osku sivdnideapmái (kreašuvdna) dominerii gaskamuddui 1800-lohkui, ovdalgo evolušuvnna dieđa šattai dovddusin. Kreašunisma čuožžilii Amerihkkás vuostebárrun Darwina evolušuvndateoriijii. Dat oaččui ollu čuovvuid konservatiiva fundamentalisttalaš risttahasaid gaskkas, muhto lea maid viidát lávdan islamas ja juvddálašvuođas.
Maŋit áiggiid leat kreašunisttalaš oainnut ožžon ođđa doarjaga konservatiiva risttahasaid gaskkas, earret eará Intelligent Design namas. Nu go illustrašuvdna čájeha, lea kreašunisma nannoseamos Turkkus, Amerihkkás ja Nuorta-Eurohpas, muhto leat maid čuovvut máŋga eará riikkain Eurohpas. Dál áigu okta Norgga riggámusain atnit 15 miljon ruvnno oččodan dihtii skuvlaagi nuoraid hilgut evolušuvnnateoriija.
Loga nrk.no om Einar Rasmussen som blar opp for å motbevise Darwins teori.
Dálkkádatbiehttaleaddjit
Muhtimat oaivvildit ahte dálkkádagas leat lunddolaš variašuvnnat ja stivrejuvvo beaivvážis. "Dálkkádatrealisttat" rahčet ja vigget duođaštit ahte dálkkádátdatrievdamat eai leat olbmuid geažil, vaikko dat lea vuđolaččat dokumenterejuvvon ja duođaštuvvon 500 máilmmi oaivugas dálkkádatdutkiin 65 riikkas. Dálkkádatrealisttat eai leat ovtta oaivilis ONa dálkkádatpanelain ahte luoitin rievdada dálkkádaga dramáhtalaččat (Bru, 2018).
Mo čilgešit ahte
- máilmmispábba lea jorbbas?
- ahte evolušuvdna lea leamaš jođus (šlájáid ovdánahttin áiggiid badjel)?
Bradal, R. (2012, 20. august). Naturvitenskapelige bevis. Hentet fra https://www.dagsavisen.no/debatt/naturvitenskapelige-bevis-1.444877
Bru, T. (2018, 6. august). Klimarealistene tar feil. Hentet fra
https://www.dagsavisen.no/debatt/klimarealistene-tar-feil-1.1182222
Grøn, Øyvind G. (2016, 30. september). Fysikkens teorier har begrenset gyldighet. Hentet fra https://www.aftenposten.no/viten/i/wEqb1/--Fysikkens-teorier-har-begrenset-gyldighet
Hoffmann, T. (2015, 2. mars). Kreasjonisme på fremmarsj i Europa. Hentet fra https://forskning.no/religion-evolusjon-overtro/kreasjonisme-pa-fremmarsj-i-europa/509505
Madsen, M. B. (2010, 4.november). Finnes konkurrenter til Big Bang-teorien?
Hentet fra https://forskning.no/universet-spor-en-forsker/spor-en-forsker-finnes-konkurrenter-til-big-bang-teorien/820543
Wikipedia (2019, 30. juli). Kreasjonisme. Hentet fra https://no.wikipedia.org/wiki/Kreasjonisme
Wormnæss, O. og Vistne, A. I. (1994). Vitenskapsteori – et møte med vitenskapsteoretikeren. Hentet fra https://www.naturfag.no/binfil/download2.php?tid=1035844
Guoskevaš sisdoallu
Luonddudieđa ii leat dušše geavahuvvon máhttu ja teoriijat, muhto maiddái metodat mat sihkkarastet dutkama dokumeantašuvnna ja vejolašvuođa dárkilastit.