Juohke sealla lea iešheanalaš ovttadat mas leat mielahis ollu oktanis proseassat alla leahtus. Lea miellegiddevaš mo dan binna servvodagas lea kontrolla árbeávdnasa máŋgemis, rievttes proteiinnaid buvttadeamis ja fievrredeamis daid rievttes sadjái, gos buot čađat lea stivrejuvvon dárbbuid vuođul.
Šaddu ja seallajuohkáseapmi
Ahte muhtin organisma stuorru, lea dannego seallat sturrot ja juohkásit, nu ahte šaddet ain eanet seallat. Go ovttaseallat organismmat sturrot, numo jeasta ja baktearat, de dat juohkásit ja šaddet guoktin sierranas seallan mat leat áibbas ovttaláganat.
Stuorrun gáibida sihke energiija ja huksengeđggiid
Buot mii lea ealli, váldá alcces energiija. Go ealádat mollejuvvo suolbmudeamis, oažžut sihke huksengđggiid ja energiija mii sáhttá adnot buot eallinproseassaide. Jurddaš man máŋgii dát huksengeađggit ovdal leat adnon!
Huksengeađggit adnojit ođđasis - ovdamearka ja bargobihttá ávnnasbirrajohtimis
Go hárjehalat, mollejuvvo glukosa energijii ja ii maid olggos vuoiŋŋat. Karbondioksiida lea dasto ođđasis olamuttus šattuide mat doaimmahit fotosyntesa.
Šaddoseallat leat stárgaseappot ja eanet čiegal go ealleseallt. Dat leat hui buohtalagaid ja guoskkahit ránnjáseallaid. Šaddoseallain lea seallaseaidni, plastiidat, stuora vakuolat ja kloroplásta mii ii gávdno elliidseallin.
Eanet seallaorganeallaid birra
Seallamembrána birastahtte ja suddje sealla. Seallamembrána čađa lea muhtin muddui vejolaš beassat ja dat lea fosfolipiddain ráhkaduvvon. Dat dárkkista fievrredeami sisa ja olggos seallas ja sihkarastá dássidis birrasa. Reseptoraid bokte seallamembránas sáhttet seallat kommuniseret ja responderet hormonaide ja eará signálamolekylaide.
Váimmus sisttisdoallá árbeávdnasa (kromosomaid). Duppal membrána suddje sisdoalu ja dárkkista johtima sisa ja olggos. Seallaváibmosiin gávdno visot diehtu masa lea dárbu ođđa indiviida ráhkadeapmái. Dáppe gávdno maid diehtu maid sealla dárbbaha stuorrumii ja reprodukšuvdnii. Váimmus lea muhtin lágan gohččunguovddáš mii eahpenjuolga stivre sealladoaimmaid.
Cytoplasma lea dildalágan golggus (protoplasma) mas leat organeallat numo ribosomat ja mitokondriat. Golggus sisttisdoallá luvvejuvvon ealádaga ja gássa. Árpohámát cytodákteriggei (olgguldas) veahkeha sealla hámis bisuhit, doalaha organeallaid sajis ja das lea maid muđuid dehálaš doaibma go sealla galgá juohkásit.
Mitokondriat leat sealla fápmoguovddáš. Doppe dáhpáhuvvá aeroba seallavuoigŋan, mas energiija biebmoávdnasiin jorahuvvo ATP:ii. Dat leat smávva energiijapáhkat mat adnojit buot energiijagáibideaddji proseassaide seallain. Mitokondriaid lohku seallain vuolgá das makkár doaibma seallas lea. Deahkkeseallas lea stuora energiijadárbu ja das leat dan dihte ollu eanet mitokondriat go liikeseallas, ja rukses varraseallain eai leat mitokondriat.
Plasmafierpmádat lea fievrredanvuogádat sealla siste. Dat gohčoduvvo maiddái endoplasmáhtalaš retikulum (ER). Livttes ER lea ribosomaid haga, ja ges rušos ER`as leat ribosomat bajildusas.