Proteiidnasyntesa

Go dat stuora DNA-molekylat eai sáhtte sirdojuvvot váibmosis olggos, ferte proteiinna DNA-ráhkadanneava máŋgejuvvot ovdalgo sáhttá huksejuvvot. Máŋgen dáhpáhuvvá dan bokte ahte gena transkriberejuvvo mRNA:ii entsyma RNA-polymerasa vehkiin.

DNA lea huksejuvvon thymiidna (T), guaniidna (G), adeniidna (A) ja cytociidna (C) básain. RNA sisttidoallá seamma básaid, earret ahte T leat lonuhan uracil:ain (U), ja lea eaŋkilárpput.

Go muhtin mRNA (cealki-RNA) lea gárvásit hábmejuvvon seallaváibmosis, doalvu máŋgosa genas váimmusmembrána ráiggiid čađa ribosomaid guvlui cytoplasmas, gos proteiidnasyntesa dáhpáhuvvá.

Ribosomat leat dat organeallat mat sáhttet ráhkadit proteiinna mRNA rávvaga mielde. Cytoplasmas laktása okta dahje eanet ribosoma mRNA:ii(ráhkadanneava). Dan botta go ribosoma jođaša mRNA-árppu mielde ja "lohká" koda (golbma ja golbma nitrogenabása), de tRNA (fievrredanmolekyla) buktá rievttes aminosuvrriid ribosomii.

Dát dáhpáhuvvá danne go lea dušše dat áidna tRNA-molekyla mas lea rievttes antikodona (golbma nitrogenabása) ja rievttes aminosuvri mii beassá laktasit guoros sadjái ribosomas.

Gávdnojit 20 iešguđetlágan aminosuvrri, muhto juohke tRNA-molekyla sáhttá fievrredit dušše ovtta sortta aminosuvrri. Go ráhkadanneava lea lohkkon, de leat olles ráidun aminosuvrrit mat šaddet proteiidnan go lea gárvasit máhcastuvvon.

Go rievttes tRNA lea sajis ribosomas, bohtet básat kodon:is ja antikodon:is čatnasit oktii. U (urasila) čatnasa A:ii (adeniidna), ja C (cytosiidna) čatnasa G:ii (guaniidna).

Go guokte tRNA-molekyla leat ribosomas oktanis, de ribosoma laktá dan guovtti aminosuvrri oktii ja sirdása ovtta ceahki viidáset mRNA-ráiddus. Dat vuosttaš tRNA luovvana ja lea gearggus bargat viidáset dalán go lea viežžan ođđa aminosuvrri seamma sorttas.

Nie joatká ribosoma laktimis aminosuvrriid oktii guhkes polypeptiidaráidun mRNA ráhkadanneavvaga vuođul. Maŋemus kodon mRNA:s lea BISÁN-kodon mii luvve polypeptiidaráiddu ja ribosoma mRNA:s.

Loahpas polypeptiida máhccojuvvo gárvves proteiidnan golgiappárahtas. Lea aminosuvrriid válljen ja ortnetvuorru mii mearrida mo proteiidna máhccojuvvo. Dál proteiidna šaddá aktiivan ja lea gearggus doibmet iežas barggu juogo sealla siste dahje olggobealde.
Unnimus proteiinnas leat sullii 50 aminosuvrri (insuliidna), ja lea danne ráhkaduvvon genas mas leat 150 nitrogenbása ja lassin leat vel álggahan- ja loahpahankodat. Eanas proteiinnat leat máŋgga geardde stuorát.