Njuike sisdollui

Fágaávnnas

Genehtalaš koda - bajilgovva

Diagrámmas ja tabeallas oainnát mo golbma ja golbma nitrogenabasa mRNA:s leat kodat dihto aminosuvrriide.
Jorba diagrámma mii ovddasta genehtalaš koda. Diagrámmas leat golbma gierddu main leat iešguđet ivnnit ja bustávat. Olggumus gierddus leat 20 juhkosa mat čájehit dan 20 aminosuvrri mat huksejit proteiinnaid. Gaskaleamos gierddus leat njeallje juhkosa mat čájehit dan njealljii nukleotiidda mat huksejit DNA ja RNA. Siskkimus gierddus leat 12 juhkosa mat čájehit dan 12 kodona mat mearridit guhte aminosuvri biddjo proteiidnii. Diagrámmas leat maid čáhppes čuoggát ja linnját mat čatnet oktii iešguđet osiid. Diagrámma lea vuohki visuálalaččat čájehit mo genehtalaš diehtu jorgaluvvo proteiidnan. Illustrašuvdna.
Raba gova ođđa siiddus
AMINOSUVRRIT JA KODONAT

Aminosuvri

Oanádus

Kodona

AlaniidnaAlaGCU, GCC, GCA, GCG
ArginiidnaArgCGU, CGC, CGA, CGG, AGA, AGG
AsparagiidnaAsnAAU, AAC
AsparginsuvriAspGAU, GAC
CysteiidnaCysUGU, UGC
GlutamiidnaGlnCAA, CAG
GlutaminsuvriGluGAA, GAG
GlyciidnaGlyGGU, GGC, GGA, GGG
HistidiidnaHisCAU, CAC
IsoleuciidnaIleAUU, AUC, AUA
LeuciidnaLeuUUA, UUG, CUU, CUC, CUA, CUG
LysiidnaLysAAA, AAG
Metioniidna , STARTMetAUG
FenylalaniidnaPheUUU, UUC
ProliidnaProCCU, CCC, CCA, CCG
SeriidnaSerUCU, UCC, UCA, UCG, AGU, AGC
TreoniidnaThrACU, ACC, ACA, ACG
TryptofanaTrpUGG
TyrosiidnaTyrUAU, UAC
ValiidnaValGUU, GUC, GUA, GUG
STOPSTOPUAA, UAG, UGA
Gáldut

Genetisk kode. (2023, 9. januar ). I Wikipedia. https://no.wikipedia.org/wiki/Genetisk_kode

Heiberg, A. (2019, 17. juni). Kodon. I Store norske leksikon. https://sml.snl.no/kodon

CC BY-SADán lea/leat čállán Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 11/23/2023

Oahppanresurssat

Verktøy