Njuike sisdollui
Bargobihttá

Gieddebargu: šaddogearddi analysa

Jus mii áigut analyseret muhtin guovllu šaddogearddi dárkilit, de sáhttit čađahit rukto- ja linnjáanalysaid. Dalle guorahallat hui ráddjejuvvon guovllu ja geavahit dan maid gávdnat čilgemii erohusa iešguđetlágan šaddogearddis iešguđetlágan guovlluin, iešguđetlágan gerddiin ja gradienttaid gaskkas.
Vegetasjonssjikt i skog med tresjikt: trær over 1,5 meter, busksjikt: små trærog busker på 0,5–1,5 meter, feltsjikt: planter under 0,5 meter og bunnsjikt: lav, moser, småeller krypende planter. Foto.
Govva: Anders Tvevad / CC BY-NC-SA 4.0

Ulbmil

Ulbmil dáinna bargguin lea registreret šaddogearddi ja šlájáid mát gávdnojit ráddjejuvvon guovllus.

Bohtosiid sáhttá geavahit čilget iešguđet šlájáid gávnnoštumiid iešguđet gerddin ja vuvddiin. Sáhttá maid leat miellagiddevaš veardidit iešguđetlágan guovlluid/gradieanttaid ja guorahallat mo abiohtalaš faktorat nugo čuovga, biegga ja lávttas sáhttet váikkuhit iešguđetlágan šaddošlájáid gávnnoštumiid.

Ovdamearkkat iešguđetlágan guovlluide/gradieanttaide sáhttet leat:

  • rabas guovlu mas ollu čuovga lea (lieđđegieddi, čullojuvvon guovlu)

  • vuovdi mas suoivvan (guossavuovdi)

  • guovlu vuovddi ja rabas eatnama gaskkas

Bargovuohki

Fire kvadrater på bakken merket av med tau. Foto.
Govva: Kjell Åke Augestad / CC BY-SA 4.0

Ruktoanalysa

Mii kártet šaddogearddi ruktoanalysa bokte guovllus mas oalle ovttalágaš vuođđu lea.

  1. Ráhkat njealječiegat ruvttu eatnamii. Sturrodat sáhttá leat 1 x 1 dahje 2 x 2 m. Geavat kompássa vai ruvttus lea davvi - lulli hálti. Registrere ruvttu saji koordináhtaiguin.

  2. Dearppa buncciid eatnamii ruvttu čiegain. Čavge bátti buncciid gaskkas. Juoge ruvttu unnit ruvttuide bátti vehkiin. Go juogát ruvttu unnit ruvttuide lea álkit ortnega doallat go ovdamearkka dihte logat ovttaskas šlájá meari.

Abiohtalaš faktorat

  1. Čađat abiohtalaš faktoriid mihtidemiid ruvttus:

  • čuovgaintensitehta (čuovgamihttára bijat njuolga eatnama ala)

  • pH eatnamis

  • biegga (bieggamihttára vehkiin)

  • lávttas eatnamis

  • áibmolávttas

  • hállaneami grádat

Siidu Gieddebargu: eanaiskosiid analysat (NDLA) čilge iešguđetlágan metodaid.

  1. Govve ruvttuid.

Šaddogearddi gokčandássi

  1. Meroštala man stuora proseantaoassi ruvttus lea gokčojuvvon šaddogerddiin (gokčandássi). Evttohussan lea jurddahit ahte beaivváš lea juste ruvttu bajábealde. Geavat areála šaddogearddi suoivvanis gokčandási meroštallamii.

  2. Váldet gearddi gearddi maŋis. Bodnegearddis registrerebehtet maiddái man stuora oassi lea báljes eana. Vulobealde tabealla čájeha ovdamearkka golmma iešguđetlágan ruvttu registreremis.

Gearid

Ruktu 1

Ruktu 2

Ruktu 3

Muorradássi, gokčá

80 %

90 %

100 %

Miesttadássi, gokčá

40 %

60 %

60 %

Šaddodássi, gokčá

80 %

100 %

90 %

Bodnedássi, gokčá

60 %

90 %

100 %

Bodnedássi, báljes eana

40 %

10 %

0 %

Ovttaskas šlájá gokčandássi

  1. Meroštala man stuora oasi ruvttus ovttaskas šláját gokčet. Šlájáid ektui mat eai šatta bodnegearddis, sáhttibehtet geavahit namuhuvvon "suoivvanmetoda". Árvoštallet galgabehtet go iskat buot gerddiid dahje dušše oasi. Muhtin oktavuođain sáhttibehtet vásihit ahte olleš šaddogeardi gullá seamma geardái.

  2. Proseanta sadjái sáhttibehtet geavahit kategoriijaid, muhto jus maŋŋel galgá meroštusa dahkat, lea buoremus geavahit proseantalogu. Vejolaš kategoriijajuohkin lea:

Kategoriija

Symbola

Gokčangráda

hárve

H

gokčá unnit go 10 %

dábálaš

D

gokčá 10–50 %

mearrideaddji

M

gokčá badjel 50 %

Frekveansa analysa – juohke šlájá lohku

  1. Juoge ruvttu máŋgga smávva ruktun (ovdamearkka dihte 9 dahje 16). Geavat bátti dahje báttáža.

  2. Registrere gávdnojit go šláját buot ruvttuin vai eai. Šaddu gullá dan ruktui mas ruohtas lea. Vulobealde tabealla čájeha analysa šaddodásis muhtin ruvttus mii lea juhkkojuvvon 9 smávvaruvttuide.

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Sarrit

x

x

x

x

Jokŋa

x

x

x

x

Daŋas

x

x

x

x

x

Vuovdesitnu

x

x

x

x

Guossa

x

x

Linnjá analysa – rievdamat gradieantta guora

Ungdommer undersøker vegetasjon langs et tau som ligger på bakken. Foto.
Govva: Kristin Bøhle / CC BY-NC-SA 4.0

Go áigut guorahallat šaddogearddi muhtin gradieantta guora gos abiohtalaš dilit rivdet, sáhttit dahkat dan linnjá analysa bokte. Ovdamearkka dihte sáhttit geahččat makkár rievdamat šaddogearddis leat baikkis gokko lea unnán čuovga ja sirdásit báikái gos dađi mielde čuvggoda eanet.

  1. Bija bátti dahje mihttobátti guovllu čađa maid galgabehtet iskat.

  2. Geavat kompássa vai gávnnat makkár hálti linnjás lea.

  3. Ráhkat ruvttuid mat leat 1 x 1 m linnjá mielde. Ruvttuid sáhtát bidjat maŋŋálagaid, dahje sáhttá leat veahá gaska.

  4. Registreren galgá dahkkot seamma ládje go bajábealde "Ruktoanalysas" lea čilgejuvvon.

Fiillat

  • Skjema til ruteanalyse - frekvensanalyse_BM

  • Skjema til ruteanalyse - dekningsgrad_BM 2

    • Bohtosat

    Geavat analysaskoviid registreremiid ja ráhkat tabeallaid ja gráfalaš govvosiid gos veardádallabehtet

    • iešguđet dásiid geahččan dihte gokčandási ja šlájáid mat gávdnojit dain

    • iešguđetlágan vuvddiid

    • šaddogearddi gradieantta guora

    Stoalpodiagrámma mii čájeha šaddogearddi gokčandási iešguđet dásiin guossa- ja beahcevuovddis. Gráfa.
    Ovdamearka gráfalaš ovdanbuktimis ruktoanalysa bohtosiin. Govva: Thomas Bedin / CC BY-SA 4.0

    Gažaldagat

    1. Veardádala abiohtalaš faktoriid iešguđet sajiin. Maid gávdnabehtet? Mo doaivubehtet váikkuhit šládjáčoahkádusaide dain sajiin?

    2. Guđet šattut/šaddojoavkkut leat eanemus mearrideaddji

      1. dain iešguđet dásiin?

      2. dain iešguđet sajiin?

      3. dain iešguđet sajiin gradieanttaid guora?

    3. Mii lea abiohtalaš diliid ja šaddogearddi gaskavuohta daid iešguđet sajiin?

    Guoskevaš sisdoallu

    Bihtát ja doaimmat
    Feltarbeid: analyser av jordprøver

    I dette feltarbeidet skal dere ta jordprøver i ekskursjonsområdet og analysere dem med tanke på abiotiske og biotiske faktorer.

    Kilde

    Universitet i Oslo. (2016). Feltbiologi for lærere som underviser i naturfag og biologi. Hentet fra https://www.mn.uio.no/ibv/om/skolelab/kompendier/feltbiologi-mai-2016.pdf