Goanstasahkkeheapmi

Goanstasahkkeheapmi lea čoahkkenamahus iešguđet medisiinnalaš metodaide maiguin sahkkehit monnesealla. Dát metodat leat molssaeaktun sahkaneapmái mii dáhpáhuvvá anašeami bokte. 10-15 proseanta buot norgga bárain bártidit oažžut máná dábálaš vuogi mielde, daningo juoppá beallelaččas ii lea sahkkehannákca. Dievddus sáhttá ovdamearkka dihte leahkit heajos siepmankvalitehta, dahje nissonis sáhttet buđđosan monnejohtasat dahje leahkit váttisvuođat monneluovvanemiin. Dákkár váttisvuođaid geažil sáhttá bárra ohcat goanstasahkkeheami.

60–70 proseanta bárain geat čađahit goanstasahkkeheami lihkostuvvet oažžut máná, muhto ii leat daddjon ahte álo lihkostuvvá. Norggas goanstasahkkeheami láhkaortnet fátmmasta lesba nissoniid ja ovttaskas nissoniid, lassin heterofiila báraid nissoniid.

Lea vejolaš geavahit goanstasahkkeheami jus eatni dahje áhči bearrašis lea duođalaš árbbálaš dávda man eaba hálit fievrridit viidáseappot. Dan oktavuođas lea vejolaš genaiskosa váldit sahkkehuvvon monis ovdal go biddjo goŧŧui. Dán sortta genaiskosa gohčodit preimplantašuvdnaiskamin (PGT).

Hormonadikšu dahká ahte son gii galgá eadnin šaddat addá ollu láddan moniid oktanaga. Dalle lea stuorát liiba ahte gávdno okta monni mas ii leat árbbálaš dávdagena. Genaiskama vehkiin sáhttá de válljet dan sahkkehuvvon moni mas ii leat dávdagena, árbeávdnasa rievdakeahtta. Dat monni biddjo de nissona goŧŧui. Norggas eai čađat PGT, muhto erenoamáš diliin ožžot norgga bárat olgoriikas PGT fálaldaga, mii lea ovttasbargu norgga buohcciviesuiguin.

PGT gáibida ahte nisu čađaha hormonadivššu ja smávva kirurgiijalaš čuohpadeami viežžan dihte moniid, ja dat lea muhtin muddui noađđin. Lea aŋke unnit noađđin nissonii go álggahit áhpehisvuođa ja de váldit abortta go gávdno dávda ogis.

PGT geavaheami bokte sáhttit mii teorehtalaččat válljet mánnái daid iešvuođaid maid mii háliidit. Mii sáhttit oainnat iskat ollu sahkkehuvvon monneseallain daid genaid maiguin beroštit, ja dan vuođul válljet sahkkehuvvon moniid main leat dat genat maidda mii liikot. Vejolašvuohta válljet genaid mánnái mii ii leat riegádan rahpá váttis digaštallamiid. Gos galget rájit mannat?

PGT lea vuogas metoda go galgá iskat ovtta dahje guokte dávdagena dahje guovllu kromosomain máid eat hálit máná árbet. Jus áigu ollu iešvuođaid iskat, de dárbbaša hui ollu sahkkehuvvon moniid jus galgá vejolaš gávdnat monnesealla mas leat sávahahtti iešvuođat. Odne ii gávdno metoda viežžat nie ollu monneseallaid nissonis. Dan dihte geavahuvvo PGT duššefal go lea sáhka duođalaš dávdda birra man ii hálit viidáseappot fievrridit.

Biologalaš materiála lea vejolaš galmmihit ja vuorkut nu ahte materiála ii billahuva. Dát gusto maiddái siepmanseallaide ja monneseallaide, maid lea vejolaš máizadit maŋŋil ja sahkkehit. Dát sáhttet leat monneseallat mat báhcet goanstasahkkeheamis, sahkkehuvvon monneseallat maŋŋil PGT, nissonat geain lea dávda mii dahká sin infertiilan, dahje dearvvaš olbmot.

Nissonat leat eanemus šattolaččat álggus 20-jagiin. Odne ollusat vurdet guhka ovdal ožžot mánáid, dannego gazzet alit oahpu dahje háliidit stabiila ruhtadili ovdal go ožžot mánáid. Dat dagaha ahte nissona šattolašvuohta njiedjá. Dearvvaš olbmot sáhttet galmmihit moniid nuorran go leat šattolaččat ja viežžat daid go leat gergosat oažžut máná. Muhto lea go dat rievttimielde ovdamunnin?

Mitokondriijaid lávejit gohčodit seallaid energiijafabrihkkan. Dat nuppástuhttejit energiija biepmus máid mii borrat, energiijan man sáhttit seallain geavahit. Sivat mitokondriijain sáhttet dagahit hui duođalaš dávddaid, dan dihte go fáhtehallet orgánat mat dárbbašit ollu energiija, nu mo váibmu, deahkit ja nearvavuogádat. Dat mii lea erenoamáš mitokondriijain lea ahte mii árbet daid duššefal eatnis.

Goanstasahkkeheami bokte sáhttit hehttet duođalaš mitokondriijadávddaid fievrrideami, go geavahit donora geas leat dearvvaš mitokondriijat. Dalle váldo eret seallaváimmus donormonneseallas ja biddjo sisa eatni seallaváibmosii mii lea juo sahkkehuvvon áhči siepmanseallaiguin. Dalle šaddá mánná mii lea ráhkaduvvon golmma iešguđet seallas; monnesealla mas leat donora mitokondriijat, eatni seallaváimmus ja áhči siepmansealla. Sivas go mitokondriijain lea unna oasáš DNA, de leat mánás mii riegáda, golmma iešguđet olbmo DNA. Dan dihte dan gohčodit golmma váhnema mánnán. Dát ii leat vuos lobalaš Norggas.

Norga lei vuosttaš riika máilmmis mii oaččui lága mii guoská goanstasahkkeheapmái, ja goanstasahkkeheapmi šattai lobálažžan juo jagis 1987. Go bioteknologiijaláhka bođii jagis 1994, de goanstasahkkeheapmi šattai dehálaš oassin dán láhkaortnegis, ja nu lea ain. Ollislaš bioteknologiijalága gávnnat Lovdata siiddus. Goanstasahkkeheami mearrádusaid leat 2. kapihttalis.