Heiveheapmi ja evolušuvdna
Evolušuvdna leat árbejuvvon rievdamat organismmaid hámis dahje láhttemis (instinkta) mii fievrreduvvo boahtte bulvii. Dieinna lágiin šládjá sáhttá rievdat njozet áiggi mielde.
Leat máŋga mekanismma mat sáhttet dagahit evolušuvdnii:
- lunddolaš válljen - indiviiddat mat bures leat heivehuvvon, lasket
- genamanaheapmi – genakombinašuvnnaid manaheapmi (bohtalčotta čuozahus)
- genasirdin – genaid lonohallan sohkabeal sahkkeheami bokte
- mutašuvnnat – sáhtedohko rievdamat genaávdnasis
Sáhttá mannat máŋga duhát jagi ovdalgo dákkár proseassat nagodit dan mađe rievdadit genačoahkkádusa muhtin populašvunnas ahte sáhttá gohčodit dan evolušuvdnan. Unna organismmat dego baktearat ja virusat rivdet evolušuvnna bokte ollu jođáneappo go stuorit orgánismmat.
Lunddolaš válljen lea evolušuvnna deháleamos jođihanfápmu. Populašuvnnas mii ollu laská, leat dat indiviiddat mat buoremusat leat heivehuvvon birrasii mat cevzet. Dát indiviiddat sáhttet sahkkanit ja fievrredit genaideaset viidásit. Dainna lágiin šaddet genačoahkkádusat mat dahket populašuvnna buoremus lágiin birrasii heivehuvvon, dábáleabbon boahtte buolvvas.
Vaikko vel evolušuvdna dábálaččat lea njoazes proseassa, de leat mis ovdamearkkat šlájáin ja populašuvnnain gos ovdáneapmi dáhpáhuvvá viehka oanehis áiggis.
Dutkit leat ovdamearkka dihte áican šlájáid main deaddu lea njiedjan maŋemus jagiid. Čilgehussan geahppasit rupmašii sáhttá leat ahte šaddá álkibu luoitit eret badjelbáhcán lieggasa. Mii sáhttá leat heiveheapmi lieggasit dálkkádahkii.
Šilljocihci heiveha johtilit
Dutkanprošeavttas šilljocihci birra Vegas fuobmájedje dutkkit ahte šilljocihccit mat sirdojuvvo ođđa birrasii, nagodedje moatte buolvvas heivehit iežaset. Cihccit heivehedje iežaset dakko bokte go rievdadedje rumašdeattu ja lállináiggi. Dat lea evolušuvnnas ovdamearka, go vuhtte rievdamiid dihto genačoahkkádusaid gávdnosiin cihccipopulašuvnnain. Johtilis heiveheapmi dáid šilljocihcciin lei vejolaš earret eará go populašuvnnas lei stuora genehtalaš variášuvdna.
Baktearat ožžot vuostálastinnávcca antibiohta vuostá
Baktearat lasket johtilit, ja genaid rievdan sáhttá jođánit fievrreduvvot ođđa buolvvaid bokte. Oanehis áiggis sáhttit oažžut ollu indiviiddaid main lea eará árbeávnnas go dan baktearas mii lei vuolggasadji.
Jus muhtin baktearat cevzet antibiohtadálkkodeami, sáhttet dat baktearat laskat ja ráhkadit máŋga ođđa bakteara main maiddái leat dat iešvuođat. Dainna lágiin sáhttá okta baktearatiipa johtilit ovdánit ođđa variántan mas lea eará genaávnnas go dan baktearatiipas álgoálggus lei.
Lastamáhtui váikkuhii industriála revolušuvdna
Soahkelastamáhtu gávdno guovtti ivnnis: čuvges ja ránis. Industriála revolušuvdna Stuorabritannias dagahii ahte soahkemáddagagat giebahuvve fabrihkkabiippuid geažil. Danne šattai ovdamunnin leat ránis, go de ii lean álki oainnahallat lottiide mat biepmu ohce. Go dat čuvges beaivelottit oainnahalle ja borrojedje, ledje eanas ránes lastamáđut mat laske. Genačoahkkádusat mat adde ránes ivnni šadde áiggi mielde dábálat go dat čuvges ivnnagat.
Populašuvnnat main stuora genehtalaš variášuvdna lea heivehit iežaset buoret dálkkádatrievdamiidda go populašuvnnat main lea unnan variášuvdna. Stuorát genehtalaš variášuvdna addá buoret vejolašvuođaid genavariánttaide mat leat ávkkálaččat go dálkkádat rievdá.
Populašuvnnain gos indiviiddat eai nagot heivehit iežaset ođđa dálkkádahkii, fertejit ovttaskas indiviiddat fárret ja vuođđudit ođđa populašuvnna eará báikkiin. Jus dat ii leat vejolaš, lea bahá ahte populašuvdna jápmá. Áitojuvvon šlájáid ektui, sáhttá leat kritihkalaš ahte ovttaskas populašuvnnat jávket. Áiggi mielde sáhttá olles šládjá jávkaduvvot.
Dálkkádatrievdamat eai leat otná stuorámus áitagat biologalaš valljivuođa ektui. Bárti lea ahte dálkkádatrievdamat bohtet lassin buot eará negatiiva faktoriidda, nu go ássanguovlluid juohkáseapmi ja billisteapmi, gilvu amas šlájáiguin mat bohtet dálkkádat rievdamiid geažil, ja bivdu/meahcásteapmi.
Dan geažil sáhttet dálkkádatrievdamat šaddat ággan mii hoigada šlájá mii dearbmeravddas lea, badjel dearpmi.