Hárjehallanbihtát - dutkan - Naturfag (HS) - NDLA

Njuike sisdollui
Oppgave

Hárjehallanbihtát - dutkan

Bargobihttá 1

  1. Mehter guhkkosaš mihttosoppiin leat mihtidan muhtin hildu 740 mm. Máŋga oktavuođas lea dábálaš čállit mihttobohtosa standárdahápmái, dat mearkkaša čállit dan buvttan logus gaskal 1 ja 10 ja poteansan mas 10 lea vuođđolohku (logešpoteansa). Čále mihtidanbohtosa standárdahápmái.

  2. Jus eará ii leat daddjojuvvon, lea eahpesihkarvuohta maŋemus siffaris. Mii lea dasto guhkkodaga stuorimus ja unnimus vejolaš árvu?

  3. Čále mihttobohtosa standárdahápmái mas eahpesihkarvuohta boahtá ovdan.

Bargobihttá 2

  1. Go mii adderet dahje subtraheret mihtiduvvon sturrodagaid, de eai galgga vástádusas leat eanet desimálat go mat lađđasis leat mas leat unnimus desimálat. Geavat dan njuolggadusa go adderet mihtiduvvon sturrodagaid 3,05 m + 80 m + 0,729 m, ja ovdanbuvtte vástádusa rievttes meari gustojeaddji siffariiguin.
  2. Go mii multipliseret dahje divideret mihttiduvvon sturrodagaid, de eai galgga vástádusas eanet siffarat go gustojeaddji siffarat dan logus mas leat unnimus gustojeaddji siffarat. Geavat dan njuolggadusa ja ovdanbuvtte vástádusa multiplikašuvnnas 3,05 m × 80 m × 0,729 m rievttes meari siffariiguin.

Bargobihttá 3

Jus mii váldit áiggi dan rájes go oaidnit álddagasa dassái go gullat baján čeargasa, de sáhttit gávdnat sullii gaska álddagasii dahje bajándálkái jođánis ja álkes vugiin. Mii navdit jienas leat konstánta fárta 340 m/s.

  1. Man guhkkin álddagas lea go ádjána 8,3 sekundda dan rájes go oaidnit álddagasa dassái go gullat baján čeargasa?
  2. Mo ovdanbuvttát vástádusa jus eahpesihkarvuohta galgá leat maŋemus siffaris?
  3. Jođánis ja álkes vuohki gávnnahit man guhkkin bajándálki lea, lea lohkat nu bures go lea vejolaš, galle sekundda mannet, dan rájes go oaidnit álddagasa dassái go gullat čeargasa. Mii gávdnat sullii árvvu kilomehteris go juohkit sekunddalogu golmmain. Jus jietna geavaha (her mangler det noe i bokmålsutgaven)

Bargobihttá 4

Mii mihtidat diamehtera muhtin cearkeláses guovtte láhkái. Mii sáhttit mihtidit juogo hoiganmihtádasain mas eahpesihkarvuohta lea 0,1 mm, dahje gávdnat diamehtera árppu vehkiin maid giessat láse birra. Dá leat muhtin bohtosat go dieinna guvttiin metodain leat mihtidan diamehtera:

Hoigadanmihtádas

Árpu

29,2 mm

29,51 mm

29,1 mm

29,41 mm

29,4 mm

28,23 mm

29,4 mm

29,51 mm

29,3 mm

29,45 mm

  1. Mo sáhttá gávdnat diamehtera árppu vehkiin?
  2. Mas boahtá ahte diamehter lea almmuhuvvon guvttiin desimálain go lea mihtiduvvon árppuin, ja ovttain desimálain go hoigadanmihtádasain lea mihtiduvvon?
  3. Čális rievttes mihtidanbohtosiid guktot metodaid ovddas gaskamearálašárvun mas eahpesihkarvuohta lea mielde.

Bargobihttá 5

Muhtin oahppi lea merken temperatuvrra iežas ruovttubáikkis juohke beaivvi miessemánus borgemánnui. Temperatuvrraid gávnnat diagrámmas. Árvvoštala dahtáid olles áigodaga ovddas ja geahččal mearridit lea go temperatuvrras leamaš tendeansa badjánit vai njiedjat, vai ii go leat vejolaš mearridit dan.

Bargobihttá 6

Viehkagis lea lihtti mas lea sáltesuvri. Dasa bidjat moadde siŋkabihtá. De dáhpáhuvvá čuovvovaš reakšuvdna. Zn + 2 HCl ZnCl2 + H2 Diagrámma čájeha geahččaladdama dahtáid, namalassii mo lihti sisdoallu mássa rievddada áiggi mielde. Manne mássa unnu? Ja manne loahpalaččat lea 24,7 g? Okta dm3 hydrogengássa deaddá 0,089 g. Man viiddis voluma hydrogena lea ráhkadahtton?

Bargobihttá 7

Guoimmuhanpárkkain mii sáhttit vásihit áibmui báhccat alla doartna mielde, ja dasto vulos fas gahččat go jorggihat. Garraseamos leahttu mii gávdno muhtin dihto párkkas lea 20,0 m/s. Dán gaskavuođa fárttas ja áiggis gávnnaimet muhtin báhccamis.

  1. Árvvoštala tabealla dahtáid ja muital mo lihkdeapmi dáhpáhuvai.
  2. Ráhkat gráfa mas leahttu lea fukšuvdna áiggis. Evttot mo gráfa joatkkašuvvá maŋŋel go garraseamos leahttu lea olihuvvon.

Áigi

Fárta

0 s

0 m/s

0,2 s

0,9 m/s

0,4 s

2,1 m/s

0,6 s

3,2 m/s

0,8 s

4,7 m/s

1,0 s

6,4 m/s

1,2 s

8,4 m/s

1,4 s

10,7 m/s

1,6 s

13,8 m/s

1,8 s

20.0 m/s

Bargobihttá 8

Hábme hypotesa mii čilge mo balloŋga, mii sattáhallá muhtin biillas, lihkkasa go biila bajida leahtu, goazasta dahje mohkasta. Iskka hypotesa nuppes go tivoliijas leat leamaš ja oastán balloŋgga mii heliumain lea devdon ja leat mielde muhtin biillas.

Dán lea/leat čállán Nils H. Fløttre.
Maŋemusat ođastuvvon 2019-01-11