Metoda ja mihtidan eahpesihkarvuohta - Naturfag (HS) - NDLA

Njuike sisdollui
Fagartikkel

Metoda ja mihtidan eahpesihkarvuohta

Go galgat mihtidit, čuožžila dávjá eahpesihkarvuohta. Man dárkil lea mihtidanrusttet ja metoda? Gávdno go dievas rievttes vástádus, vai rievdá go áiggi mielde? Soaitá gaskamearri máŋgga mihtideamis addit buoremus vástádusa? Leat go objektiivvalaš go áiccat, ja galle siffara berret vástádusas atnit?

Identifisere variábeliid

Go mii galgat luonddudieđalaš iskamiid čađahit, de fertet gávnnahit mii sáhttá váikkuhit geahččaladdama bohtosiidda. Dan maid dahkat, lea gávdnat daid beliid mat sáhttet rievddadit geahččaladdama vuolde. Daid gohčodit variábeliin. Lea álkimus oažžut čielga bohtosiid jus rievdadat duššefal ovtta variábela hávális.

Variábeliid systemáhtalaš geavaheapmi - doahpagat

  • Sorjjasmeahttun variábel (= molssolaš faktor) – dat faktor maid rievdadat geahččaladdamis
  • Sorjavaš variábel(= mihtiduvvon faktor) – dat faktor maid mihtidat geahččaladdamis
  • Stivrejuvvon variábelat(= stivrejuvvon faktorat) – dat faktorat mat fertejit leat bissovaččat dannego sáhttet bohtosiidda váikkuhit. Dát fertejit leat ovttasturrosaččat juohke háve vai šaddá nu buorre oktavuohta go vejolaš sorjjasmeahttun ja sorjavaš variábela gaskkas.

Jurdil:

  • Guđet variábelat sáhtáše váikkuhit siepmaniid šaddama? Juoge sorjjasmeahttun, sorjavaš ja stivrejuvvon variábeliidda.
  • Ráhkat iežat hypotesa das maid jáhkát váikkuhit šaddamii.
  • Mo don gávnnahat doallá go du hypotesa deaivása?

Metoda

Go variábeliid leat identifiseren, de geahččalat gávdnat metoda mainna sáhtát stivret variábeliid geahččaladdamis. Dalle sáhtát testet ovtta variábela váikkuhusa hávális, seammás go earáid bisuhat konstántan.

Jurdil

  • Guđet variábelat váikkuhit šlimppá sugadanáigái?
  • Sáhtát go ráhkadit hypotesa man lea vejolaš iskat?
  • Mo barggat vai gávnnat dan dahje daid faktoriid mat váikkuhit šlimppá sugadanáigái?
  • Lea go du dutkan objektiivvalaš? Rahpá go metoda vejolašvuođa eará bohtosiidda go maid vuorddát?

Mihtidan eahpesihkarvuohta

Lea álo várra boastut mihtidit. Go mihtidat juoidá, leaš dál mássa, pH, guhkkodat, temperatuvra dahje áigi, fertet dárkilit bargat. Jus logat boastut, geavahat eahpedárkilis mihtidanvuogi, dahje lea boasttuvuohta mihtidanrusttegiin, de oaččut boasttogáldu mii váikkuha mihtidemiide.

Vearu geavaheapmi rusttegiin dahje boasttuvuohta rusttegiin váikkuha buot bohtosiidda, dan botta go soaittáhis dárkilmeahttunvuođat váikkuhit ovttaskas bohtosiidda.

Olmmošlaš faktor

Mii olbmot báinnahallat dávjá dasa maid áiggošeimmet áicat, dahje maid jáhkkit ahte earát vurdet. Danne mii dávjá áicat ahte oaidnit, haksit ja gullat eará go maid duođaid dahkat. Vaikko dien lea váttis garvit, de sáhttá leat ávkin diehtit dan birra ja geahččalit leat objektiivvalaš ja rehálaš go áicá.

Mo sáhttit minimeret eahpesihkarvuođa?

Guoskevaš sisdoallu

Dán lea/leat čállán Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 2018-12-17