Hopp til innhold
Litterære tekster

Isak Saba: Saemiej Laavlome

Medtie jaepien 1905 Isak Saba Saemiej Laavlomem tjeeli. Isak Saba lij Unjarggeste jïh dïhte voestes saemie gie Nöörjen Stoeredægkan veeljesovvi.

Isak Saba

Isak Saba lea jaepien 1875 Unjarggesne reakadamme. Dan maadth-hïejmen lea Reppene.

Dan eejhtegi nommh ligan Britha Aikio jïh Per Sabbasen. Isak tjïjhtje åerpenh utni, jïh dïhte lij nööremes. Mænngan goh skylli, jaepien 1898, eelki lohkehtæjjan skuvlem vaedtsedh. Dïhte lohkehtæjjine Lebesbyesne barki. Mænngan vihth Unjarggese juhti, jïh desnie aaj barki. Dïhte lij aaj tjïelte-ståvrosne Unjarggesne. Jaepiej 1914-1915 lij tjïelten åejvie.

Jaepien 1906 Isak Saba Stoeredægkan veeljesovvi. Dïhte lij dïhte voestes saemie guhte stoeredægkan veeljeme. Isak Saba jïjnjh vaajesh jïh heamturh Varangeristie tjöönghki. Medtie jaepien 1905 Saemiej laavlomem tjeeli jïh jaepien 1921 sealadi.

Goltelh Saemiej Laavlomem.

Saemiej Laavlome

Nuelesne dan elmien jissien
vååjnesh saemiej eatneme lea.
Vaeriej duekesne guevtelh vaajjah,
våaroen tjïelke jaevrieh vååjnoeh.
Dalvesh, vaerieh, vaartoeh, vuemieh
alnadahkh elmeden vööste.
Johkh vijtjeldieh vuejtieh sjuvvieh.
Vaartoes-gaejsieh, spaenjieh njiemesjh
tjåadtjoeh vööste doeterm.

Daelvege goss’ væhtjadahke
tjuatsa, elmie, gåaltoeminie.
Læjhkan saemien-boelve eahtsa
jïjtse barkoeh, årroeh-sijjieh.
Fealadæjjam aske tjuavka,
goeksegh buelieh, naestieh gijkieh.
Bovtsen kraaje sermiej sisnie,
jaevrieh vaegkieh govloeh sjuvvieh,
gierehtsh råantjoeh daelvege.

Giesege goss’ biejjie guaka
vaerieh vuejtieh jaevrieh klienjieh.
Mearoeh jaavretjh, baaroeh guedtieh,
klienjesne dah göölijh vååjnoeh.
Tjaetsien-ledtieh dah aaj klienjieh,
johkh goh sïlph dah vååjnoeh gelkieh.
Aajroeh klijkieh aajroeh klienjieh,
almetjh aavoen almetjh juejkieh
stoerre jeanoem våålese.

Saemien eatneme jïh saemieh
eah leah annje jaavoelamme.
Fæjjoeh tjuvrieh åesiestæjjah
faelskies skaejhvieh skaehtie-fåvhtah.
Vyörtegs veaksehks saemien boelve!
Vyörtegs raeffies saemien boelve!
Ij naan dåara saemiej gaskem,
ij naan vïrre galkasovveme.
Raeffie saemien boelvesne.

Dovletje lea mijjen maadtoe
miedtiejidie baajhtestamme.
Mijjieh aaj, vïellh vuastalibie
vueliedæjjah tjimkes-laakan!
Biejjien baerniej veaksehks maadtoe!
Eah edtjh datnem fæjjoeh nåhkehtidh,
jis geehth jïjtjedh gullie-gïelem,
måjhtah maadtoen bïhkedassem:
Saemien eatneme saemide!

Saemiej Laavlome aaj gååvnese noerhte-saemien gïelesne jïh julev-saemien gïelesne.

Noerhte-saemien gïelesne: Sámi Soga Lavlla

Sámi Soga Lavlla

Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
sabmá suolggai Sámieanan.
Duottar leabbá duoddar duohkin,
jávri seabbá jávrri lahka.
Čohkat čilggin, čorut čearuin
allanaddet almmi vuostái.
Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
cáhket ceakko stállenjárggat
máraideaddji mearaide.

Dálvit dáppe buolašbiekkat,
muohtaborggat meariheamit.
Sámisohka sieluin mielain
eahccá datte eatnamiiddis:
Mátkálažžii mánuheabit,
giđđodeaddji guovssahasat, -
ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
juhca jávrriin, jalgadasain,
geresskálla máđiid miel.

Ja go geassibeaivváš gollut
mehciid, mearaid, mearragáttiid,
golli siste guollebivdit
suilot mearain, suilot jávrriin.
Gollin čuvget čáhcelottit,
silban šovvot sámieanut,
šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
luitet olbmát lávllodemiin
geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.

Sámieatnan sohkagoddi –
dat lea gierdan doddjokeahttá
goddi čuđiid, garrogávppiid,
viehkes vearre-vearroválddiid.
Dearvva dutnje, sitkes sohka!
Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
Eai leat doarut dorrojuvvon,
eai leat vieljain varat vardán
sámi siivo soga sis.

Máttarádját mis leat dovle
vuoitán vearredahkkiid badjel.
Vuostálastot, vieljat, miige
sitkatvuođain soardiideamet!
Beaivvi bártniid nana nálli!
Eai du vuoitte vašálaččat,
jos fal gáhttet gollegielat,
muittát máttarmáttuid sáni:
Sámieatnan sámiide!

Julev-saemien gïelesne: Sámemátto Lávla

Sámemátto Lávla

Allen sjuhtjunisáj vuolen
dåppen ráfes Sámeednam
Duottarduogen duottar vuojnnu
Jávre sledju lahkalakkoj
Tjåhkå allen, båre tjäron
allánaddi alme vuossti
Jågå skåvvi, vuome sjåvvi
Tsáhki tsäkko stállenjárga
máradiddje merajda.

Dálven dáppe ruosstebiekka,
muohta bårgåt mieredagi
Sámevierrek sielujn mielajn
ähttsá gåjt val ednamijdes
Vájaldiddje mánnodihpen
libjudiddje guovsagisá
ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu
juhtsa jávrijn, jalggadisájn
gieris skuolkat manádijn.

Ja gå giessebäjvásj gålli
miehtsijt, merajt, merragáttijt
gålle sinna guollebivdde
suvdos merajn, suvdos jávrijn
gållen tjuovggi tjáhtjelåtte
silbban guojtti sámeäno
sledju stákko, sledju ájro
loujtti ålmmå lávludalle
bårssjo guojkajt åkkijda.

Sámeednam, máttoguodde,
dat lea gierddam doaddjudagi
gådde tjudijt, rievvudagájt
sluogas vierrevärroválldijt
Rámmpo dunji, sávres máddo
Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas
Älla doaro doaroduvvam,
älla vieljaj vará varddám
sáme sijvos mátto sin.

Máttarádjá sij li dålen
vuojttám vierredahkkij badjel
Vuosstálasstup, vielja, mij aj
sávrrudagájn vuolediddjáj
Biejvemánáj gierddis máddo
duv e vuojte vasjulattja
jus val várri gållegielat
Mujttit máttarmáttoj bágojt
Sámeednam sámijda.