1. Home
  2. Åarjelsaemien voestesgïeline BF jïh SRChevronRight
  3. RetorihkeChevronRight
  4. Retorihken bïjreChevronRight
  5. Retorihke politihkeles appellineChevronRight
SubjectMaterialFagstoff

Fagartikkel

Retorihke politihkeles appelline

Daelie edtjebe lïhkebe aktem politihkeles appellem vuartasjidh, mij dam retorihkeles maadth-bïhkedassem naa hijvenlaakan vuesehte.

Disposisjovne aktene appellesne


Eannan saemiedigkie-veeljeme Jaepien 2017, dellie NSR appellem åvtehkinie Aili Keskitalo darjoeji.

Vuartesjh Aili Keskitalon appellem, jïh lohkh appellem åarjel-saemien gïelesne:

Jaepien 2017 mijjieh NSR:sne veeljemasse vaedtsebe ektie soejkesjigujmie jïh tjoevtenjigujmie mah gaajhkesh mijjem nænnoestehtieh saaht gusnie årrobe.

Daejrebe mijjieh tjoerebe ektesne tjåadtjodh goh åålmege dej mubpiej jaepiej juktie raerieh gaavnedh saemien åålmegen haestiemidie. Mijjieh edtjebe dam saemien laavenjostoem abpe Saepmesne nænnoestehtedh laanteraastaj rastah.

NSR edtja tjirkijinie årrodh guktie Saemiedigkie tsåatskelesvoetem steerie dejtie vihkielommes reakta-aamhtesidie Saepmesne.

Biejjieladtje mijjieh goh åålmege mijjen reaktaj åvteste gæmhpobe juktie mijjen kultuvrine gïehtelidh, mij båatsoem, jåartaburriem, göölemem jïh miehtjie-åtnoem feerhmie.

NSR edtja eevtjedh guktie Saemiedigkie tjïelkebe aktöörine sjædta saemiej reaktaj åvteste.

Manne garmerdem juktie mijjen skraejrien gaavhtan dellie saemien gïele-moenehtse tseegkesovvi mij NBS Vaajmoe-gïelem deelli. Mijjese akte åejvie-laavenjasse sjædta daejnie guhkiebasse barkedh saemiedigkien bieleste dej mubpiej jaepiej, jïh dellie daerpies aktine tjïelke Saemiedigkine juktie hoksedh åejvieladtjh dam bæjjese fulkieh.

Mijjen geajnosne båetijen aejkien Saepmien vööste, maam ektesne bigkebe, dellie mijjieh goh åålmege jïh aktegsalmetjh tjoerebe nuepiem åadtjodh åvtetje aejkien saejrieh mijjen duakan laehpedh. Daesnie saetniesvoete- jïh måahtadimmiekommisjovnen barkoe joekoen vihkeles. Mijjen leah tjïelke soejkesjh guktie daate prosesse byöroe dorjesovvedh.

NSR mahte 50 jaepieh dååjrehtimmiem åtna saemien åålmegen aamhtesen åvteste gæmhpodh. Daelie manne jïh abpe NSR mandaaten bïjre birrebe juktie dov aamhtesen åvteste gæmhpodh Saemiedigkien tjïrrh dej mubpiej jaepiej, jïh mijjieh gegkiestibie datne sïjhth vuarjasjidh dov steemmam mijjese vedtedh.

Buerie veeljeme!

Retorihken maadth-bïhkedasse:

  1. Aalkoe (exordium)
  2. Aamhtese-buerkiestimmie (narratio)
  3. Argumentasjovne (argumentatio)
  4. Galhkuve (peroratio)

Exordium (aalkoe)

Aalkoe-boelhke joekoen åenehke. Ij leah iktesth akte håalije maahta ryöktesth aamhtesen bïjre soptsestidh (daate sæjhta jiehtedh mahte ryöktesth narratio).

Narratio (aamhtese-buerkiestimmie)

Baakoe narratio ij ajve sïjhth jiehtedh «aamhtese-buerkiestimmie», men aaj «histovrije, soptsese». Akte sïejhme retorihkeles vuekie lea aamhtesem åehpiedehtedh goh akte histovrije mij vaestiedassem vadta gyhtjelassese «Guktie daan tseahkan båateme maam edtjebe daelie digkiedidh?»

Argumentatio (argumentasjovne)

Gåalmadinie bielesne, argumentatito, håaloje lea bååstede daaletje tïjjen. Dïhte dejtie vihkielommes tsiehkide neebnie. Dïhte åenehks håaleme-tïjje ij baajh naan veele argumentasjovnem hööltedh.

Peroratio (galhkuve)

Daamhtah håaloje haestieminie goltelæjjide orreje. Galhkuve lea biehkie åehpiedehtiemistie maam goltelæjjah bööremes mujhtieh, jïh dannasinie tjuara dam veele soejkesjidh.

Læringsressurser

Retorihken bïjre