1. Home
  2. Åarjelsaemien voestesgïeline BF jïh SRChevronRight
  3. SjangerhChevronRight
  4. Mij akte sjangere?ChevronRight
  5. Tjiehpies-lidteræære tjaaleghChevronRight
SubjectMaterialFagstoff

Fagartikkel

Tjiehpies-lidteræære tjaalegh

Jiehtege tjiehpies-lidteratuvre båata dehtie fransken jiehtiegistie belles-lettres jïh daate lidteratuvre edtja estetihke dååjresem lohkijasse vedtedh. Gosse tjaelije tjiehpieslidteræære-tjaalegh tjaala dellie maahta fantasijem nuhtjedh, jïh soptsesem hæhtadidh.

Gærja-gåetie. Guvvie.

Gosse tjaelije lea soptsesem hæhtadamme, ibie dellie sïjhth dam lohkedh? Mijjieh gujht sïjhtebe læjhkan soptsesem lohkedh, dan åvtese mijjieh joe guarkeme tjaelije lea soptsesem hæhtadamme. Men læjhkan gosse mijjieh lohkebe dellie maehtebe goh soptsesen sïjse jieledh. Jïh dle maehtebe guarkedh guktie persovnh soptsesisnie dåemiedieh jïh maehtebe aaj heannadimmieh guarkedh, jalts mijjieh daejrebe soptsese ij leah saatnan.

Tjiehpies-lidteratuvre edtja mijjem faepieldidh jïh dååjrehtimmieh mijjese vedtedh, men aaj edtja goerkesem jïh daajroem vedtedh – ånnetji jeatjhlaakan enn aamhtese-prosa.

Tjiehpies-lidteratuvren golme åejvie-dåehkieh

Båeries vuekien mietie mijjieh maehtebe tjiehpies-lidteræære tjaalegh golmine dåehkine juekedh:

  1. Epihke tjaalegh; soptsesh
  2. Lyrihke tjaalegh; dikth/tjihtesh musihkine jïh aaj bielelen musihke
  3. Dramatihke tjaalegh; gaajhkh mah sceenesne spealadamme

Båeries baakoeh jïh jiehtegh

Guvvie. Anders Fjellner.

Baakoeh epihke, lyrihke jïh dramatihke soptsestieh guktie almetjh åvtesne tjaalegh åehpiedehtin. Epose lea guhkies heartoehtæjja-tjaalege sjïere hammosne mij soptsestæjja soptsesti. Soptsestæjja dellie diktem soptsesti lyre-musihkine. Jïh dejpeli almetjh draamam vuesiehtin ålkone stoerre amfi-teaterisnie mij annje jielieminie. Men eah saemieh naan aejkien lyre-musihkem tjoejehtamme. Mijjen dellie epose?

Saemieh iktegisth joejkeme jïh Anders Fjellner (1795-1876) lea joejke-teksth vaajestamme. Akte dejstie lea Biejjien Baernien såangoe jeahnaj eatnamisnie, maam maehtebe sjugniedimmie-eposinie gåhtjodh. Daate epose soptseste gubpede dah voestes saemieh båetieh. Fjellnere soptsesti, daam eposem govli dovne Torne dajvesne jïh åarjel-saemien dajvesne.[1]

Mijjieh annje tjaalegh juekebe guktie aarebi. Gellie tjiehpies-lidteræære tjaalegh aktede daejstie dåehkijste daejnie golme dåehkine sjiehtieh. Soptsestæjja ij leah akte rïektes almetje, tjaaleldh soptsesinie. Soptsestæjja lea tjaalegen sïjse jåhteme jïh persovnine sjïdteme soptsesisnie. Annje daelie mijjieh lyrihkem nuhtjebe gosse laavlobe, men maehtebe aaj barre diktem lohkedh. Jïh daan biejjien mijjieh draama-sceenem utnebe teaterisnie, raadijovisnie, kinovisnie, tv:sne jïh gelline sjeermine - men aaj ålkone.

Baakoeh

Saemien

Daaroen

dååjrese

opplevelse

heartoehtæjja

helt

  1. 1«Tjaalehvuekieh». Kappfjell, Lena. 2014.

Læringsressurser

Mij akte sjangere?