Saemie – manne?
Mov åssjalommesh hampestin. Gaajhkesh dovnesh bïjre mannem låegkiestin dan bïjre mij edtja heannadidh. Rudtjeste damtim guktie asve munnjien leejhkie … Garvenim. Sïjhtim gåetide, gusnie seadtoes, gusnie meehtim «manne» årrodh. Govlim guktie jeehtim, «Båetede dellie, skodtede varke! Mijjieh dallah jaksehteminie.» Tjoevkem jaksehtimh. Daelie skeerki – dålle dïhte. Gaajhkesh aktem gierkiem gïetine utnin. Goevten 6.-n biejjien lij, saemiej åålmege-biejjie. Savkan sistie govloe guktie almetjh saemiej åålmege-laavlomem laavloejahtjin. Jåalkas govloe, jïh ostehke. Sjaaven nujkiestim, olles dah mubpieh mannem govlh. Goh tjïervesisnie vööjnim guktie gierkie savkan klaasi vuestie jåhta, manne aaj gierkiem slampestamme. Lenkiehti, klaash skarrin. Ålvoes stujmie sjïdti jïh almetjh olkese böötin. Goh dovletje aejkide jarkerosteme – saemieh tjuvride dåalvoeminie. Seamma vædtsoeh-laaketje vuekien mietie. Mijjieh roehtimh. Dïhte raeffies skåake mij sjaaven saemiej åålmege-laavloemasse nujkiestamme, gïetigujmie låapoestalleme, åejjine tsaapmeme, bahhasvoeten rocke skåakesne lij. Baarhkohki-gietjieh mah ij desnie jïh læjhkan desnie jis eensilaakan vuartasji, mannem geerestin. Mov aarke-biejjien baatarimmie ihkuve aajkan. Manne roehtim. Mov svarhka tjïektji skåaken rocke-konsertine. Mov sisnie mij akt tjïektji – olkese sïjhti. Manne barre roehtim, im sïjhth tjöödtjestidh. Im gåessie gænnah maehtieh tjöödtjestidh. Vaajmoe vïedtjen tsåahkan ektine tjïektji, barre sagki tjarkebe. Tseepmi, badth ij leah daan aejkien mov sistie, tjidtjie aehtjieh dah mah gåetide hïejeste böötigan. Båetskiehtim jïh laavkome-tjiehtjielasse roehtim – vååjnim hijven. «Aareh iehkede dotnese …» Aehtjie jabjoeh vååjnoe dennie sov tjohpine dueljeste. Tjoerim föörhkedidh jïh föörhkedim gossege skïelpim, destie tjiehtjielasse roehtim jïh desnie tjoerim vielie skïelpedh. Ij leah dannasinie föörhkedim, badth skræjresne. Tjearoejim. Maam lim dorjeme? Aehtjie åejjeste varteme. Dam easkah guarkajim gosse boelhketjem dan tjohpese föörhkedamme. Dïhte rööpses flïehke mij tjohpem dan tåasode dorjeme, lij vïrre. Idtjim sïjhth daejredh. Idtjim sïjhth govledh mij hïejesne heannadamme. Manne skaamasjim. Manne lim akte dejstie, akte saemie, læjhkan voelpe-dåehkien jïjnjh åssjaldahkide dåeriedim. Mijjieh saemide væssjoehtibie. Manne jïjtjemem væssjohtem, dehtie biejjeste mijjieh daan dajvese böötimh leam jïjtjemem væssjoehtamme.
Mov voestes tæjmoe dennie orre skuvlesne lij goh vesties nïekedasse. Klaassesne saemiej bïjre digkedeminie. Desnie manne asven tjahkesjeminie golteleminie. Digkiedin mejtie saemieh maam akt utnin darjodh daennie Nöörjesne. Eah saemieh arihke almetjijstie, guktie Hitlere jeahteme, jïh Darwinen evtiedimmie-learoen mietie edtjin iemie veeljemistie saemide nåhkehtidh. Ålvoes-laakan lij tjahkasjidh goltelidh man rasisteles mov klaasse lin. Manne lim tæjmoste vaadtseme. Desnie Kajsam råakim, mijjen saemien-lohkehtæjja skuvlesne. «Idtjim sïjhth saemien lohkedh, ij gåessie gænnah. Im leah manne saemie.» Destie gåatan lyövlehke vaajine vaajmosne guadtalgim. Dehtie biejjeste im saemine orreme. Im leah gåessie gænnah klaassese jallh voelpide dam soptsestamme, dïhte amma gaajeh orreme.
Im gåetesne saemesth. Manne saemien væssjohtem, im guarkah man åvteste tjidtjie aehtjieh dan jabjoeh orreme saemien munnjien lïeredh, idtjigan guarkah ij dïhte mïsse gænnah!???
Daan biejjien mannem soptsestehtigan hïejese dåeriedidh – mijjen åålmege-biejjiem heevehtidh. Murriedim desnie, dovne saemiestamme naaken dejstie båeries saemiejgujmie daennie voenesne, dej ektine föörhkedamme, soptsesh soptsestamme, mijjen saemiej åålmege-laavlomem lååvleme. Jïh dle hïejeste vöölkim. Tjædtjan jeehtim skyömtjeme. Voelpe-dåehkie mannem skåakesne vuarteme. Manne jeehtim dah bïjlh mah savkese vuejieminie biejjiem desnie heevehtidh, mannem sïessestallin – «dah doene-hæjtan laahph».
Mubpien aereden jis eanghkoen nahkestim. Idtjim sïjhth voelpe-dåehkine ektine vaedtsedh, badth daan biejjien abpe dåehkie mannem vuertieminie. «Haj. Ussjedimh datne maa sïjhth nahkestidh. Jååktetje biejjeste aejvie sæjloes sjïdtimh.» Mojjestim, föörhkedim gosse dah jeatjebh föörhkedin, muvhtene latjkajim. Idtjimh daan biejjien skuvlesne mïnnh – juktie daan biejjien edtjimh skuvleste smuvvedh. Daan biejjien aaj saemiedigkie-tjåanghkoe staaresne, dellie mijjese jïjnjh stujmie sjædta. Annje åadtjoejimh maana-leahpine mïnnedh. Busse-vuejije lij båeries «åahpetje». Ikth aarebi mijjem treeveme geerve-leahpam maeksedh, guktie laaken mietie stilleme. Dellie stujmie sjïdti. Jis ij naaken baaktoe båateme, mijjieh gujht almetjem irhkeme.
«Tjïektjh amma – tjïektjh amma,» dah mubpie munnjien gæljoejin. Tjohpine tjahkasjim. Manne skaamasjim.
Dïhte voestes maam vööjnimh gosse staarese jaksimh lij akte ålma gaptine jïh eevre seammalaaketje tjohpine maam aehtjie jååktan utni. Manne föörhkedim, ij lij dan åvteste dah mubpieh föörhkedin, men dannasinie dïhte heannadimmie jååktan aehtjien tjohpine lij dan lustes. Staare dïeves almetjistie gaptine, fuehpie-veaskoejgujmie. «Vååjnoe goh mijjieh eevre rïektes biejjiem geehtestamme!» Arne, dïhte skåapesaemie daaroen dulhtjesti. Dïhte mov åvteguvvie. Dïhte dan hijvenlaakan siebriedahkesne bearkadamme jïh ij leah soptsestamme satne saemie, dellie gujht manne aaj dam buektehtem. Arne roehti, jïh aktem dejstie saemiej veaskojste bïksi. Ålma dan mietie tjåarvoeji: «Gåmm hit me' goffelt'n min!» Arne tjöödtjesti, jïh jarkeli, veaskoem bååstide vedti jeehti: «jatta - jatta.» Idtjim jallan maehtieh voejngehtidh, tjelmieh domtoeh goh bualajin – guermiestin. Voelpe-dåehkie gaskoeh tåarjesne tjöödtjehti, manne aaj. Eelkimh joejkedh: «He-lå-le-lå-le-lå!» Van isvelihke goltelidh. Ålmah gaptine åejjiem bedtsieli. «Dej leah dåeriesmoerh.»
Jaa hævvi dåeriesmoerh utnimh. Dam sïjhtim dejtie gæljodh, saemien-gïelesne. Dehtie miereste goh tjaarahtallim. Im buektehth orrijidh nïekedidh, idtjim maehtieh nïekedassem jarkelidh. Tjoerim nïekedassen aajmoem dåeriedidh. Sïejhmede gosse nïekedim – eah dah nïekedassh leajhroes lin, badth njaelkies. Dellie lim jïjtje reerije. Desnie meehtim saemiestidh, idtjim daarpesjh bïlledh mannem lyjhkin guktie lim, idtjim daarpesjh ånnanidh. Meehtim gaptam tsaekedh, jïh hïejesne mïnnedh – idtji guhte munnjien rovneligs vuartesjh.
Tjoejh dehtie pollise-bïjleste gaaje varke geatskani. Tjelmide trimhkim – vihth rïhpestim.
Ijje, ålma mij sïjmijes gaatenisnie gællan, annje desnie gællan. Ikth vielie pryövim. Mubpien aejkien gosse tjelmide rïhpestim, pollish mijjen uvte tjåadtjoeminie. «Fahkah Marte – tjoerh fahkedh.» Jïjtjene gïetem tsiptsim, baektjiedi. Idtjim nïekedh. Dam lim bovvehtjamme. Ijje, im guarkah, edtjim barre tjïektjestidh, guktie dah mubpie darjoejin. Naaken mannem gïeteste steerie. Dan tjarke steerie guktie baektjiedi, læjhkan idtjim gæljoeh. Pryövim bïeselidh. «Maam dorjeme, Marte?, saemie-Marte, datne aktem dejstie dov vïellijste bovvehtjamme. Åajaldahteme, datne akte mijjeste, datne saemie!» Juelkieh varkebe juhtiejin. Manne roehtim. Dan saavrehks lim. Idtji guhte mannem maehtieh tjöödtjestidh. Gæljoejim, aejvierdim, laavloejim … saemien-gïelesne. Idtji guhte maehtieh tjarkebe tjåarvodh, tjarkebe aejvierdidh, mov råågkehke laavlome.
Baektiem jaksim. Daam lim dan gellien aejkien TV’sne vuajneme; gaajeh, tjaejieh nïejth mah aemieluesieh baekteste njulhtjedh. Goh vuekien mietie.