Hopp til innhold
Fagartikkel

Noerh portrehtem

Mænngan teekste lea gaervies, tïjje båateme portrehtem noeredh. Tjöönghkh sïjse, veesmh jïh bueredh dov materijellem. Veeljh maam sïjhth meatan utnedh, jïh tjaelieh tihtelem jïh ingressem.

Gosse datne teekstem tjaaleme dellie edtjh portrehtem noeredh. Ohseh maaterijh maam gaavneme jïh tjaaleme. Lohkh tjïrrh jïh veeljh maam sïjhth meatan utnedh.

Vuarjesjh jïh bïejh guvviem teeksten sïjse

  1. Mah hijven guvvie? Bietskieh båarhte dam maam ih sïjhth meatan utnedh. Mujhtieh edtja lïhkeguvvine årrodh. Almetje dïhte mij vihkele, ij vïedtje jallh moerh almetjen duekesne.

  2. Bïejh guvviem jallh guvvide teeksten sïjse. Man otnjegasse dov gihtjelgæjja vuajna? Jis ånnetji akten bealan vuajna, baajh tjelmide teeksten vööste vuejnedh.

  3. Guvvien nualan tihtelem tjaalah jïh tjïelkesth gïem vuejnebe. Tjaelieh maaje aktem jallh göökte raajesh motijven bïjre. Tjaelieh gie guvviem vaalteme.

Sjiehtesjidh


Jis dov fer jïjnje jallh vaenie teeksth, dellie maahtah:

  • guvvieh unniedidh jallh stueriedidh

  • guvvieh lissiehtidh jallh sliejhtedh

  • bïevnesh lissiehtidh jallh sliejhtedh

  • sitaath stuerebe darjodh jallh sliejhtedh

Skrevet av Stina Åshildsdatter Grolid, Aasta Joma Granefjell og Ellen Bull Jonassen.
Sist faglig oppdatert 11.05.2021