Hopp til innhold

  1. Home
  2. Åarjelsaemien voestesgïeline BF jïh SRChevronRight
  3. ArgumentasjovneChevronRight
  4. Argumentasjovnen bïjreChevronRight
  5. Sjeavohtsvoeten revolusjovneChevronRight
SubjectMaterialFagstoff

Fagartikkel

Sjeavohtsvoeten revolusjovne

Sara Ajnnak lea akte dejstie Saepmien vihkielommes gïelijste. Dïhte båatsoefuelhkeste, upmejesaemien dajvesne, jïh soptseste tjihtemen bïjre aerpievuekien dajvijste, sïerredimmien jïh gïeleteehpemen bïjre. Daelie abpe Saepmiem ritneme, Tråanten raejeste Sámi Grand Prixen raajan sov fååmijes gïeline.

Sara Ajnnak jïh Jon Andersson Ajnnak. Guvvie
Sara Ajnnak jïh Jon Andersson Ajnnak

Sara Ajnnak - Sjeavohtsvoeten revolusjovne

– Reaktoe domtoe mijjen soptsesinie båetedh. Guktie staaten politihke sijjiem vedti jeatjah saemide mijjen dajvesne, jïh naemhtie guktie mijjieh bovtsigujmie gïehtelin idtji vielie staatusem utnieh gosse dïhte ekstensijve båatsoe mijjen dajvide bööti.

Åejvieladtjh mijjen mïerhkh aktine peanna-sïevine nåhkehtin, jïh mijjieh baajhtasovvimh mijjen maadtoen dajvijste, Sara Ajnnak soptseste.

Dïhte aktem sjïere vuasahtallemem dorjeme sov fuelhkien histovrijen bïjre. Altese vuelie jïh laavlome dïeves domtesijstie tjaebpieslaakan låtnoehtieh altese soptsesigujmie sceneste jïh dejstie filmijste mah göökte stoerre lierriehtisnie vååjnoeh scenan duekesne. Destie vuartasjæjja aktem jielije feelemem åvtetje aejkien sïjse åådtje, Såekiejaevrien gåajkoe Dearnesne, gubpede altese maadtoeladtjh aalkovistie båetieh. Spidtje-burrieh båatsoe-saemide dehtie dajveste tjihtin, jïh juktie bïerkenidh dellie båatsoe-saemieh aaj spidtjh tseegkin jalhts lij luhpehts. Jeenjesh bovtsigujmie gïehtelin tjeakolde. Gosse dïhte orre båatsoe-laake bööti 1971 dle orre saemien sïjth böötin sijjeste doh båeries, jïh Saran fuelhkie våaromem sov båatsose dassi.

– Tjoerimh akten eevre ammes dajvese juhtedh, jïh aehtjie tjoeri trïengkine aelkedh. Daelie bovtsigujmie gïehtelibie Sváippas-dajvesne, göökteluhkie mïjlh noerhtelisnie, Aarjepluevien vaerine, jalhts mijjen vaajmoeh mijjen båeries dajven åvteste tsaepmieh, Sara Ajnnak jeahta.

– Ov goh aktem ellies kultuvrem, gaajhkh mijjen soptsesh jïh histovrijem dassedh. Mijjen aerpievuekien gööleme-jaevrieh mubpijste åtnasuvvieh.

Gaajhkesh daennie dajvesne histovrijem demtieh, men ij guhte leah doesteme dan bïjre soptsestidh, daesnie fer jïjnjh ovvaantoeh. Easkah dan minngemes tïjjen vååjnoe goh Saepmie dan jïjnjem skearkagamme guktie maahta mijjen ovlæhkoen bïjre govledh.

– Gaajhkh saemieh sån sïerredimmiem dååjroeh gosse leah jienebelåhkoen årroji gaskem, men sïerredimmie jïjtse åålmegistie tjerkebe baektjede. Nov lea jïjtse åålmegistie mijjieh limh veanhtadamme dåarjoem åadtjodh, men daesnie åejvieladtjh buektiehtamme mijjem joekehtidh jïh mijjen bijjelen reeredh, Sara vaajmoste sjoehkede.

Sara Ajnnak lea gaskem jeatjah barkeme dokumentaarefilme-sjugniedæjjine Oskar Östergren mij seamma dajveste båata, jïh plearoeh dååjrehtimmieh åtna. Aaj Amanda Kernell, produsente Sameblod-filmeste, seamma leeneste båata. Sara Ajnnak tuhtjie hijven jienebh gïelh dej ektie histovrijem bæjjese lutnjieh, jïh dah leah jienebh daennie sjeavohth revolusjovnesne, Saepmien orre gïeligujmie mah krievieh govlelgidh.

– Dan jïjnjh ræhpas saejrieh Saepmesne. Tjuara åadtjodh dan bïjre soptsestidh bielelen naaken stillieh datnem sjaavodh, ihke edtjebe buektiehtidh ellies vihth sjïdtedh, Sara jeahta.

– Jis ajve tjuara soptsestidh bielelen govlehtoevedh dellie ij murredh. Saaht gusnie dïedtelgimmie lea sjugniehtovveme, dellie vihkeles daah soptsesh soptsesuvvieh.

Guktie dov histovrije datnem tsavtseme goh almetje?

– Akte stoerre teehpeme mijjieh gïelem naa varke dassimh kolonialiseradimmesne. Manne guhkiem domtesinie tjabreme manne lim unnebe-vyörtegs, dan åvteste im leah gïelem maahteme. Easkah gosse manne eelkim gïelem lïeredh, jïh gïelem meatan vaalteme musihken jïh joejken sïjse manne damtem doh reaktoeh bæhtah leah aalkeme sijjen sijjiem gaavnedh.

Jis båetijen aajkan vuartesjh, mah haestemh dov uvte vuajnah?

– Vuajnam båatsoe-gujnh eah leah våajnoes annje. Ålmah gujni åejjiej bijjeli soptsestieh, jïh gujnh eah naan tjïelke faamoem utnieh. Båatsoe lea gujht kaarri nommesne, guktie gujni gïelh eah govlelgh. Dejnie lij badth byöreme maam akt darjodh. Mijjieh aktem gujnen revolusjovnem daarpesjibie. Tjoerebe aelkedh meatodh gujnh jïh ålmah joekehts staatusem utnieh, easkah dellie libie reaktoe geajnosne. Men akte guhkies geajnoe vaedtsedh, åvtelen båetebe dohkoe gusnie edtjebe årrodh, Sara Ajnnak jeahta.

Læringsressurser

Argumentasjovnen bïjre