Fagstoff

Filme Ofelaš

Gosse Nils Gaup filmem Ofelaš darjoeji dellie skreejrehtimmiem aktede vaajesistie tjuvriej bïjre veedtji. Filme vuesehte guktie saemieh dejpeli jieliejin. Filme daaroen Norhern-filmine gohtjeme.

Baernie mij njoeline jïh davhkesinie vuetjieminie. Guvvie

Saemien spïele-filme

Nils Gaup filme-manusem filmese Ofelaš tjaaleme jïh aaj filmem dorjeme jaepien 1987. Filme Ofelaš baalhkam Amadaprisen åådtjeme jïh Oscar-baalhkese nomineradamme goh bööremes ammesgïele-filme.

Filmen dahkoe aktede saemien vaajesistie veedtjeme. Filmesne åejvie-almetje, Aigin, tjuvrijste geerelåvva. Ajgin tjuara veeljedh mejtie edtja buvvielovvedh jallh fuelhkiem biehtedh. Åejvie-almetje tjuvride geajnoem vuesehte fuelhkien gåajkoe, men buektehte tjuvride neerredh juktie tjuvrieh våålese praare njååjtem vuelkieh jaemieh. Jïh naemhtie saemie sov fuelhkiem beerkie.

Filme saemien kultuvrem jïh religijovnem vuesehte jïh aaj guktie saemieh dejpeli jieliejin. Aaj vuesehte almetje biehkie stuerebe ektievoeteste gusnie gaajhkh jielieminie jïh sjïdteminie. Guktie guvvieh vaalteme jïh tjoehpeme, tjoeje jïh musihke lyrihke aajmoem skaepiedieh. Filme aaj ektievoetem saemiej gaskem vuesehte jïh guktie saemie eatnamasse ektiedamme.

Politihke

Filme Ofelaš aaj vuesehte guktie saemieh gymhpeme ihke kultuvrem jïh gåatomedajvem vaarjelidh. 1970 låhkoen minngiemossesne dellie daate gæmhpoe vååjnesasse bööti gosse saemieh lin meatan Alta – Guovdageaidnu-jeanoem pryövedh vaarjelidh. Dovne saemieh jïh daaroeh lin meatan jïh Nils Gaup lij akte dejstie.

Idtjin vuestehkh buektehth jeanoem vaarjelidh, men gæmhpoe lij læjhkan vihkele. Dan mænngan almetjh Nöörjesne vielie saemien kultuvren jïh saemiej reaktaj bïjre lïerin.

Nåejtie goh tsïegle

Filmesne mijjieh saemieh vuejnebe mah aerpievuekien mietie jielieminie. Dah bovtsigujmie barkeminie, vijreminie jïh raeffesne jielieminie. Men mijjieh maehtebe damtedh mij akt vaarege edtja heannadidh. Lissine maehtebe damtedh saemieh ov-geahpan.

Saemien aerpie-jaahkoen mietie nåejtie lij saemiej religijööse åvtehke. Nåejtien lin sjïere maahtoe jïh dïhte lij dïhte guhte mievriesti. Nåejtie lij goh gaavalohke saemide.

Filmesne Raste råållam åtna goh nåejtie. Filmen doekoe Aigin Rasten laavenjassem åådtje. Aigin tjuara veeljedh mejtie sæjhta jïjtjemem beerkedh jallh edtja jïjtse jieledem sjïeledidh. Aalkoevistie filmesne Aigin lea noere baernie mij ij rikti daejrieh maam edtja darjodh. Men Aigin byjjene jïh nåejtine sjædta.

Norhern-filme

Dahkoe filmesne seamma maallen mietie bigkesovveme goh Hollywood-filme. Aalkoevistie filmesne mijjieh persovnh jïh ov-vaantoem åahpenibie. Dan mænngan ov-vaantoeh jarkelimmie-mierien vööste bigkesuvvieh. Minngemes mijjieh hijven galhkuvem åadtjobe.

Filme ållermaahteme goh akte daaroen western-filme. Muvhth sjangere-nommem "northern-filme” nuhtjieh dagkeri filmi bïjre. Western-filmine Amerikeste dahkoe aevries sijjine heannede, jïh vaenie persovnh meatan. Gellien aejkien persovnh buerie jallh bahhas. Heartoehtæjja tjuara maam akt darjodh eanna skïedtjiej bijjelen vitneme. Dellie vihth raeffie jïh heartoehtæjja maahta hierkem rijredh vælloen.

Guktie western-filmine dellie aaj filmesne Ofelaš akte parallelle gieriesvoete-soptsese. Dah guaktah mah gaskemsh lyjhkedahtijægan minngemes sinsitniem åadtjoejægan.

Baakoeh

 

 drïekte

 fart, tempo

 duekie

 bakgrunn

 dahkoe

 handling