Litterær tekst

Tjaalege joejkemen bïjre

Nåejtie gievrine jïh mubpie almetje gievrine rudtjesne gællesje. Guvvie

Daennie sæjrosne maahtah tjaalegem Joejkemen bïjre lohkedh maam Jaahkenelkien Aanna tjaaleme. Tjaalege gærjeste Don jïh daan bijre I, mij jaepien 1997 bæjhkoehti. Gærjesne kååserijh mejtie Aanna raadijovesne soptsesti.

Joejkemen bïjre

Mijjieh åarjelsaemieh mih libie vïenhteme, ibie mijjieh vielie maehtieh åadtjodh lïeredh joejkedh. Mijjen aahkide, aajjide hov nihtiejin joejkedh. Jïh bårrode lin årroeminie, idtjin sahth gïen govledæjjesne tjarkedh joejkedh. Nimhtie mijjieh jïjnjesh geerve almetjh sjïdteme, jïh vïenhteme saemiej ij naan musihke jallh laavloe, ibie leah mejnie gænnah tjoejehtalleme jallh guktie gænnah svihtjeme jallh jårrestalleme. Daelie daejribie, ij leah dïhte guktie gænnah reaktoe.

Doen nåhkeme våhkoegietjien saemieh Luvlietjåelmesne, Östersundesne, gaavnedin, mijjen båeries vueliejgujmie åahpenidh mejtie dïhte Sveerjeste laedtie, Tirénen Kaarle, daaroen: Karl Tirén, daan stoerreluhkiejaepien aalkovisnie Sveerjen-raedtien saemiej luvnie tjöönghki. Tirénen Kaarle lij ruevtiegeajnoetjåadtjoehtæjja, 1889:n raejeste luhkiegolme jaepieh Jïemhtesne, dan mænngan jis vïjhte jaepieh Gironisnie, dehtie raejeste vïjhte jaepieh Bovdenisnie, 1912:n raejeste båeries-baalhkan raajan 1934 jis Bergvïjhkesne, Heelsinglaantesne. Fïerhten jaepien 1910:n raejeste 1915:n raajan njieljie askh saemiej luvnie fïelestalli, dah vuelieh tjöönghki, tjaalehtji mah 1942 dan stoerre gærjese deadtasovvin maam teevehtjegïelesne gåhtjoeh LAPPISCHE VOLKSMUSIK, saemien jis SAEMIEN ÅÅLMEHMUSIHKE.

Dennie gærjesne soptseste guktie satne tjoeveri guhkiem vuertedh gosk hinni åahpenidh. Saemieh sïjhtin vihties båetedh daajrose mejtie rïektesh almetje lij, gïese meehtin tjarkadidh dam dovres aerpiem luejhtedh. Dïhte seammalaakan sjædta guktie skåaltesaemiejgujmie goh edtjin jïjtsh vaajesh tjaelemen luejhtedh. Idtjin dah gænnah sahth gïese tjarkedh luejhtedh. Jïh goh dïhte alma gie dïhte altemse dåastohte, altasasse jeahta: “Aah dellie båatah! Manne joe guhkiem vuarteme”. Nimhtie skåaltesaemiej vaajesh minngiebidie boelvide aerpine sjïdtin. Rovnege daejredh guktie mijjide saemide leah jeatjh almetjh guhkede viehkine båateme mijjen aerpieh gorredidh.

Nimhtie dïhte Såevmeste, minngelen professore Eliel Lagercrantz, luhkiegööktejaepiej aalkovisnie bööti mijjen gïelem golteladti jïh tjaaledisti. Jïh seammalaakan njieljieluhkien aalkovisnie, Nöörjen, minngelen professore, Knut Bergsland, gie Röörosen saemiengïelem tjaelielisti aarebi goh gaarveni.

Bååstide Tirénen Kaarlen gåajkoe. Dïhte saemiej vueline joekoenlaakan dam jievkehtimmiem aajhtsi, daaroen: rytme. Jeatjh åålmehmusihkeååhpetjh leah dovne dan mænngan maahteme jiehtedh saemiej vuelie jeatjh almetji musihkeste saatnan joekehtahta. Mijjen åarjelsaemien musihkeaerpie lea Karl Tirénen gærjesne gaavnoes. Dah gïeh åådtjeme novtah jallh musihkemïerhkh lïeredh, dah maehtieh jïjtjh dehtie mijjen aerpiegaereste gåejstedh. Mijjieh jeatjebh, jïh mijjieh båarasåbpoeh libie masten gaajhkesh dagkerh, jeatjebh. Mijjide tjoeverieh mubpieh viehkiehtidh, dejtie vuelide tjoejehtidh guktie åadtjoejibie govledh guktie govloeh, jïh åadtjodh dabtedh guktie dobtoe. Mejtie “vueliej nïlle lokngesibie” vuj dobtibie sïjhtibie “vueliej nïlle luajhtadidh”. Mejtie mih mijjieh aaj, guktie dïhte skoerhtje man bïjre Tiréne dennie jïjtse gærjesne soptseste, goh radijovnesne gåvla juejkieh, dle olkese sæjhta. Jïh goh olkese båata, dle bïjre jarkan barre goh vuejehten hajka håhta. Jïh Tiréne soptseste dan vuelien nomme “Samla hjorden”, saemien: Haes vuejehth! Dïhte skoerhtje maaje ij lih enne bovtsh vuajneme gænnah.

Daennie Nöörjen raedtesne limh aaj byöreme dagkerem seminaarem öörnedh. Vuejnedh mejtie ibie goh dam jis mænngan buektehth. Desnie jis byöribie åadtjodh govledh dej “vïjhtetovni” bïjre, mah muvhtine saemiej vueline gååvnesieh jïh dovne jeatjah aalkoealmetji musihkesne. Maahta desnie dam, ibie mijjieh guhth “gaektsietovni” gujmie bæjjasovveme ibie ov buektehth gosse edtjibie voejhkelidh joejkedh.

Oppgaver